Valimisõiguse põhiprintsiibid põhiseaduse § 60 järgi

Vabad valimised

Valijale tagatakse õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida.

 

Üldised valimised

Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid.

 

Ühetaolised valimised

Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (nt Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg).

 

Otsesed valimised

Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.

 

Salajased valimised

Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" st hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega.