Valimised.ee pealeht

Print

E-hääletamise tutvustus

E-hääletamine ehk elektrooniline hääletamine tähendab võimalust anda hääl interneti teel. Selleks on vajalik turvaline internetiühendusega arvuti ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaart koos lugejaga või mobiil-ID.

 

 

E-hääletamisest lähemalt

E-hääletada saab valimisnädala esmaspäevast laupäevani. Selleks vajalik valijarakendus avaldatakse vahetult enne e-hääletamise algust valimiste veebi avalehel.

Eesti on esimene riik maailmas, kes võttis e-hääletamise kasutusele üleriigilistel valimistel. Siduva tulemusega elektroonilist hääletamist on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast. E-hääletamine on populaarne eeskätt tänu efektiivsusele ja mugavusele. Tänapäeval antakse ligi kolmandik häältest interneti kaudu. Praegu kasutatav e-hääletamise süsteem sai valmis 2017. a kohalikeks valimisteks ning on arendatud vastavalt uuele elektroonilise hääletamise üldraamistikule.

 

Kuidas toimub e-hääletamine

E-hääletamist korraldab riigi valimisteenistus koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Enne hääletamise algust seab riigi valimisteenistus töövalmis e-hääletamise süsteemi ning avalikustab valimised.ee lehel hääletamiseks vajaliku valijarakenduse.

Elektrooniliselt saab hääletada valimisnädala esmaspäevast laupäevani.

E-hääletamiseks on vajalik

  • internetti ühendatud turvaline arvuti;
  • kehtivate sertifikaatidega ID-kaart, mobiil-ID või digitaalne isikutunnistus koos PIN-idega.

E-hääletamiseks tuleb laadida arvutisse valijarakendus. Valijarakendus kontrollib automaatselt valija hääletamisõiguslikkust ning kuvab valijale korrektse kandidaatide nimekirja. Pärast valiku tegemist salastab valijarakendus valija hääle. Valija kinnitab hääletamist digiallkirjaga ning valijarakendus edastab hääle häältekogumisserverile. Ühtlasi lisab sõltumatu registreerimisteenus igale häälele ajamärgendi, mis võimaldab hiljem kontrollida, et kõik hääled on ikka kogujale edastatud.

Valija saab hääle korrektset edastamist ja vastuvõtmist kontrollida eraldi nutiseadmerakendusega.

E-hääl salastatakse sobivat ja ajakohast krüptoalgoritmi kasutades, mille täpse spetsifikatsiooni määrab riigi valimisteenistus enne iga valimist. Hääl krüpteeritakse kahe salastamise võtme abil. Valijarakendus kasutab avalikku hääle salastamise võtit. Hääle avamiseks on vajalik häälte avamise võti, mis on jaotatud osadeks Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse vahel. Häälte avamiseks peab kokku tulema üle poole valimiskomisjoni liikmetest.

 

E-hääle muutmine

E-hääletamine ei toimu kontrollitud keskkonnas nagu seda on valimisjaoskond. Tagamaks, et hääletaja väljendab oma tegelikku tahet, on tal võimalik e-hääletamise perioodil oma elektrooniliselt antud häält muuta.

Vajadusel saab valija valimisnädala jooksul kuni laupäeva õhtuni oma valikut uuesti e-hääletades muuta. Arvesse läheb ainult viimasena antud e-hääl.

Kui valija on valimistel osalenud nii elektrooniliselt kui ka pabersedeliga, läheb arvesse ainult jaoskonnas tehtud valik. Alates 2021. aastast on valijal ka pühapäevasel valimispäeval võimalik jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta.

 

E-häälte lugemine ja tulemuste kontroll

E-hääletamise tulemused teeb riigi valimisteenistus kindlaks valimispäeva õhtul. Protseduur on avalik, kohal on vaatlejad ja Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed.

E-häälte lugemisel tehakse häältega järgmised toimingud:

  1. tühistatakse kõik e-hääled, mis e-häälte muutmise tõttu tuleb tühistada;
  2. eraldatakse valija isikuandmed (digitaalne allkiri) elektroonilistest häältest. Lugemisele lähevad anonüümsed hääled. E-hääl sisaldab ainult valimiste identifikaatorit ja kandidaadi registreerimisnumbrit;
  3. avatakse e-hääled häälte avamise võtme abil. Ligipääs võtmele on jaotatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel;
  4. loetakse hääled ja tehakse kindlaks kandidaatidele antud häälte arv;
  5. hääletamistulemused sisestatakse valimiste infosüsteemi.

Elektroonilise hääletamise tulemused avaldatakse valimispäeva hilisõhtul nagu ka pabersedeliga hääletamise tulemused.

Pärast e-häälte lugemist (reeglina järgmisel päeval) toimub e-häälte tervikluse kontroll. Lihtsustatult võib seda kirjeldada kui e-häälte teistkordset ülelugemist. Selleks, et häälte kokkulugemine oleks avalikult kontrollitav, elektroonilised hääled segatakse ja järjestatakse ümber (miksitakse). Miksimine peab toimuma nii, et nii sisendi kui väljundi dekrüpteerimine annaks sama tulemuse. Andmeauditi käigus veendub audiitor ka e-valimiskasti tervikluse, korduvate häälte tühistamise ja häälte anonüümistamise korrektsuses. Audiitoriga samadel alustel võivad sarnaseid kontrolliprotseduure läbi viia ka vaatlejad.

 

Valimiste vabaduse ja hääle salajasuse tagamisest e-hääletamisel

Põhiseaduse § 60 sätestab, et valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed ning et hääletamine on salajane. Kõik hääletamisviisid peavad nende põhimõtetega kooskõlas olema. Ka e-hääletamisel tuleb tagada, et hääletamine toimuks vabalt ning e-hääl jääks salajaseks.

Valijad ei ole erinevaid hääletamisviise kasutades alati samas olukorras ning seetõttu erinevad e-hääletamisel ka hääle salajasuse ja valimist vabaduse tagamise meetmed tavahääletamisest. Erinevalt jaoskonnas valimiskomisjoni kontrollitud keskkonnas hääletamisest e-hääletab iga valija iseseisvalt, valides talle sobiva aja ja koha. E-hääletaja hääletab ise. Võõra ID-kaardi või mobiil-ID abil hääletamine, samuti nende koodide üleandmine teisele isikule ei ole lubatud. Turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale või usaldusväärsele isikule.

Kui valija leiab, et teda e-hääletamisel mõjutati, ta ei usalda kasutatud arvutit või ta ei saanud e-hääletada salaja, on tal võimalik valimisnädala jooksul kuni laupäeva õhtuni oma valikut uuesti e-hääletades muuta. Arvesse läheb viimane hääl. Seetõttu, kui keegi soovib, et valija hääletaks kindlal moel, ei ole tal seda võimalik kontrollida, sest ta ei saa teada, milline oli valija viimane e-hääl.

Lisaks on valijal võimalik hääletada pabersedeliga valimisjaoskonnas. Sel juhul tema e-hääl tühistatakse ja arvestatakse paberhäält.

E-hääle salajasust tagab hääle edastamisel krüpteerimine. Samuti eraldab e-hääletamise süsteem enne häälte lugemist isikuandmed e-häältest ning hääled loetakse juba anonüümistatult.

 

Valimiste ühetaolisuse tagamine ja valijate võrdne kohtlemine e-hääletamisel

Ühetaolisuse põhimõte tähendab, et valimistel peab iga valija hääle kaal olema samasugune. Elektroonilisel hääletamisel on valija teises olukorras võrreldes valimisjaoskonnas hääletamisega, sest e-häält on valijal võimalik muuta, pabersedeliga häält aga mitte. Sestap võib tekkida küsimus, kas elektroonilisel hääletamisel on valijal eelis võrreldes pabersedeliga hääletajaga. Seda on hinnanud ka Riigikohus, kes 2005. aastal leidis, et valijal puudub e-hääletamisel võimalus korduvast hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl. Riigikohus leidis ka, et võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks.