Valimised.ee pealeht

Print

Eelhääletamine elukohajärgses valimisringkonnas

Valimisnädal algab esmaspäeval ja koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäeval, valimispäeval.

Kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva (esmaspäevast neljapäevani) on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskonna hääletamisruum, kus saavad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kelle elukoht on mõnes muus valimisringkonnas.

Kõigi valimisjaoskondade hääletamisruumid avatakse eelhääletamise teisel päeval enne valimispäeva (reedel) ja on avatud kuni esimese päevani enne valimispäeva (laupäevani). Reedel ja laupäeval saab hääletada ainult elukohajärgses valimisringkonnas paiknevates valimisjaoskondade hääletamisruumides.

Eelhääletamise päevadel algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

Elukohajärgse valimisringkonna valimisjaoskondade hääletamisruumide asukohtadest annab ülevaate valijatele saadetav valimiste teabeleht. Valimiste teabelehte ei ole vaja hääletamiseks kaasa võtta.

Hääletamisõigus tehakse kindlaks isikukoodi alusel. Hääletama minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Isikut tõendavad dokumendid on näiteks:

  • isikutunnistus (ID-kaart)
  • Eesti kodaniku pass
  • diplomaatiline pass
  • meremehe teenistusraamat
  • juhiluba

Isikut tõendava dokumendi esitamisel annab jaoskonnakomisjoni liige valijale hääletamissedeli. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja ja elektroonilises valijate nimekirjas tehakse tema hääletamise kohta märge.

Hääletamissedel tuleb täita hääletamiskabiinis, mille seinal on kandidaatide nimekiri. Sedelile kirjutatakse ühe kandidaadi registreerimisnumber, kelle poolt valija hääletab. Rahvahääletusel on hääletamissedelile kantud hääletamisele pandud küsimus või seaduseelnõu nimi ja lahtrid „jah“ ning „ei“. Valija märgib oma eelistuse risti või mõne muu arusaadava märkega.

Pärast hääletamissedeli täitmist tuleb see kokku murda ja esitada jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb sedeli välisküljele pitsati jäljendi. Seejärel laseb valija sedeli ise hääletamiskasti.

Iga valija hääletab ise ja kedagi teist selleks volitada ei saa. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte kandidaat.

Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Rikutud sedel tuleb tagastada jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma otsustuse, tuleb see enne jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi kriipsutada nii, et otsustus ei ole loetav.

Hääletamissedelit ei tohi hääletamisruumist välja viia. Kui valija otsustab jätta hääletamata, siis tuleb hääletamissedel kindlasti tagastada jaoskonnakomisjonile.