Valimised.ee pealeht

Print

Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. 

Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel.

 

1. Isikumandaatide jaotamine valimisringkonnas

Kuidas jaotatakse?

Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. 

Valem: hääletanute arv / mandaatide arv = lihtkvoot 

Näide

Ringkonnas on 10000 hääletanud valijat, kelle antud hääled on kehtivad. Mandaatide arv on 5. Seega lihtkvoot on 10000/5=2000 häält. Kandidaat, kes sai vähemalt 2000 häält, osutub valituks.

Kes osutub valituks?

Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt ringkonna lihtkvoodiga (olenemata sellest, kas tegu on üksikkandidaadi või erakonna kandidaadiga), osutub valituks. Mingeid muid lisatingimusi pole.

 

2. Ringkonnamandaatide jaotamine valimisringkonnas

Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. 

Kuidas jaotatakse?

Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. 

Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. 

Valem: erakonna häälte arv / ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas

Näide: Lihtkvoot on 2000. Erakond saab 5000 häält. Seega on erakonnal õigus ringkonnas saada 2 ringkonnamandaati, sest 5000/2000=2,5. Kuid kui erakond on saanud juba ühe isikumandaadi, on tal õigus saada lisaks ainult 1 ringkonnamandaat.

2003. a Riigikogu valimisteks täiendati valimisseadust veel ühe lisatingimusega ringkonnamandaatide jaotamisel, seda eesmärgiga suurendada ringkonnamandaatide osakaalu. Nimelt, kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi.

Näide

A Ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 1800 häält. 75 protsenti 2000-st on 1500. Seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi. 

B Ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 3500 häält, seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi. Pärast ühe mandaadi andmist erakonnale jääb järgi 1500 häält, mis on täpselt 75% ringkonnakvoodist. Seega saab erakond veel ühe mandaadi, kokku 2 mandaati.

Kes osutub valituks?

Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.

Näide

Kui lihtkvoot on 2000, peab ringkonnamandaadi alusel valituks osutuv kandidaat saama vähemalt 200 häält.

 

3. Kompensatsioonimandaatide jaotamine üleriigiliselt

Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. 

d'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada järjekorranumbrid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada väärtused on 1.000, 1.866, 2.688, 3.482 jne. Selline modifitseeritud jada annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele. 

Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Kuidas jaotatakse?

d'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. 

Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Näide

(lihtsustamiseks kasutame näites klassikalist d'Hondti jagajate jada 1, 2, 3, 4 jne)

Kahe erakonna vahel jaotatakse 3 mandaati.

Erakond A: Häälte arv 3000 
Võrdlusarvud:
1) 3000/1=3000
2) 3000/2=1500
3) 3000/3=1000
jne

Erakond B: häälte arv 2700 
Võrdlusarvud: 
1) 2700/1=2700 
2) 2700/2=1350 
3) 2700/3=900 
jne 

Kolm mandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1 erakond A - võrdlusarv 3000 
2 erakond B - võrdlusarv 2700 
3 erakond A - võrdlusarv 1500

Kui erakond on juba saanud kas isikumandaadi või ringkonnamandaadi, siis jäetakse erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elementi, kui mitu mandaati erakond sai.

Näide

Oletame, et eelmises näites on erakond A saanud ühe ringkonnamandaadi. Sel juhul alustatakse erakonna A võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. 

Erakond A: Häälte arv 3000 
Võrdlusarvud: 
1) 3000/2=1500 
2) 3000/3=1000 
3) 3000/4=750 
jne 

Erakond B: häälte arv 2700 
Võrdlusarvud: 
1) 2700/1=2700 
2) 2700/2=1350 
3) 2700/3=900 
jne 

Kolm mandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1 erakond B - võrdlusarv 2700 
2 erakond A - võrdlusarv 1500 
3 erakond B - võrdlusarv 1350

Kes osutub valituks?

Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.

Näide

Kui lihtkvoot on 2000, peab kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutuv kandidaat saama vähemalt 5% sellest, s.t 100 häält.

Mis saab häältest, mis anti 5% valimiskünnise alla jäänud erakonna kandidaatidele?

Need hääled jäävad neile kandidaatidele, kuigi nad parlamenti ei pääsenud. Teised erakonnad ega kandidaadid neid hääli endale ei saa - Riigikogu kohtade jaotamisel neid lihtsalt ei arvestata.

Kui üleriigiliselt alla 5% häältest kogunud erakonna kandidaat saab oma valimisringkonnas isikumandaadi jagu hääli, pääseb ta ikkagi Riigikokku. Kui erakond kogub vähemalt 2% häältest, saab ta õiguse riigieelarvest tegevustoetust saada.

Küll aga on nii, et mida suurem arv hääli antakse erakondadele, mis koguvad üle riigi vähem kui 5% häältest, või üksikkandidaatidele, seda raskem on isikumandaati või ringkonnamandaati saada ka teistel kandidaatidel. Sellisel juhul suureneb jaotatavate kompensatsioonimandaatide arv. Kompensatsioonimandaatide jaotamise viis soosib suurema toetusega erakondi. Seetõttu on kõige suurem kasu alla valimiskünnist jäänud erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häältest suurematel erakondadel.