Valimised peavad olema vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Igal valijal on üks hääl.

Vabad valimised

Valijale tagatakse õigus hääletada ilma surveta ja takistusteta, oma vaba tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel isikutel on õigus valimistel osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus valimistel kandideerida. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. 

Üldised valimised

Kõigil teovõimelistel ühiskonna liikmetel on õigus valimistel hääletada ja kandideerida. Valimistest osavõtuks ei tohi seada ebaproportsionaalseid piiranguid.  Lubatud on üksikud piirangud, mis on seotud näiteks vanuse, kodakondsuse või elukohaga.

Ühetaolised valimised

Igal valijal on üks hääl. Igal valija häälel on võrdne kaal. Kõik valimistel antud hääled lähevad võrdselt arvesse. Kandidaatidel peavad olema võrdsed tingimused kandideerimisel. Näiteks peab kandidaatidele tagama võrdsed võimalused tutvustada oma vaateid ja võrdne eetriaeg.

Otsesed valimised

Valimistulemuse määravad valijate hääled. Kandidaatide üle otsustamine toimub vahetult valimistest osa võtnud isikute tahteavalduse alusel. Iga valija hääletab ise ja oma hääleõigust ei saa kellelegi teisele loovutada.

Salajased valimised

Iga valija peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse hääletamise salajasus reeglitega hääletamisruumis ja hääletamiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral tagatakse salajasus ka hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega.