Küsimused seoses ID-kaardi ja mID-ga

ID-kaardi kasutamine e-hääletamisel

1. Kust saada ID-kaarti?
ID-kaardi ehk isikutunnistuse saamiseks tuleb esitada taotlus Politsei- ja Piirivalvameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroole. Lähemalt vaadake www.politsei.ee.

2. Minu ID-kaardi sertifikaadid ei kehti (kas aegunud, peatatud või tühistatud). Kuidas uusi saada?
Kõige lihtsam kontrollida või uuendada ID-kaardi sertifikaate on ID-kaardi haldusvahendis. Sertifikaatide uuendamiseks on vaja internetiühendust ning pead teadma oma ID-kaardi PIN-koode. Sertifikaate saate uuendada ka aadressil http://www.sk.ee/id-kontroll, kui kasutate Windows operatsioonisüsteemiga arvutit ning Internet Explorer veebilehitsejat. Täpsemad juhised leiate siit.
Kui Teil ei ole kaardilugejat, internetiühendust, PIN-koode või Te olete ID-kaardi sertifikaadid peatanud, tuleb sertifikaate uuendada kas pangakontoris või Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses.
Sertifikaate saavad tasuta uuendada need ID-kaardi omanikud, kelle sertifikaatide kehtivusaja lõpuni on vähem kui 105 päeva või kui need on juba aegunud, ning need, kelle sertifikaadid ei ole peatatud või tühistatud.
2013.a juulis tunnistati kehtetuks nende 2011. aastal väljaantud ID- ja elamisloakaartide sertifikaadid, mille elektroonilist osa ei ole uuendatud. 2011. aasta kaartide elektroonilist osa saab PPA teenindustes tasuta uuendada ka veel praegu. Kui uuendamist ei ole tehtud, ei ole võimalik kasutada dokumenti elektrooniliselt. 2011. aasta ID- ja elamisloakaarte saab tasuta uuendada vabalt valitud PPA teenindussaalis. Uuendamine võtab aega 5-10 minutit (lugege täpsemalt).

3. Mul on PIN-koodid kadunud/ununenud. Kuidas uusi saada?
Kodakondus- ja Migratsioonibüroost (tasuta) või ID-kaardi järelteenindust pakkuvast SEB või Swedbank'i kontoritest (tasuline) on võimalik lunastada uus PIN-ümbrik.

4. Kas digi-ID-ga saab hääletada?
Jah.

5. Ma olen äsja uuendanud ID-kaardi sertifikaate, kuid ma ei saa hääletada. Miks?
Kui Te olete vahetult enne hääletama asumist uuendanud ID-kaardi sertifikaate, kulub kaks tundi enne, kui uuendatud sertifikaatidega hääletada saate. Palun proovige uuesti hääletada kaks tundi pärast uuendamist.

Kiipkaardilugeja ja ID-kaardi tarkvara

6. Mul ei ole Internetiühenduse ja kaardilugejaga arvutit, kuidas saan e-hääletada?
E-hääletada saab avalikest internetipunktidest, kus on kaardilugejaga varustatud arvutid. Arvuti turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale isiklikult või siis usaldusväärsele administraatorile.

7. Mul puudub kiipkaardilugeja, kust ma selle saan?
ID-kaardi lugejat võite küsida oma pangakontorist või arvutipoest. Kui kaardilugeja on arvutiga ühendatud, on vajalik paigaldada ID-tarkvara.

8. Kust saada ID-tarkvara?
Tarkvara laadimiseks pöörduge aadressile https://installer.id.ee ja järgige sealseid juhiseid.

Mobiil-ID kasutamine e-hääletamisel

9. Kas mobiil-ID-ga saab hääletada?
Jah.
Mobiil-ID SIM-kaardi saamiseks tuleb sõlmida teenusleping mobiilioperaatori juures. Riigi garantiiga mobiil-ID sertifikaatide saamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel esitada elektrooniline taotlus.

Kui Teil on enne 01.02.2011 väljastud mobiil-ID, siis tuleb Teil e-hääletamiseks esmalt oma mobiiliopraatorilt hankida uus, mobiil-ID toega SIM-kaart. Seejärel tuleb mobiil-ID politsei.ee lehel aktiveerida. Selleks logige sisse www.politsei.ee leheküljel, kasutades kas ID-kaardi või digitaalse isikutunnistuse PIN-koode.

Lisainfot mobiil-ID kohta leiab siit.

10. Kas saab hääletada ka ilma arvutit kasutamata mobiiltelefonis?
Ei, üksnes mobiiltelefoniga e-hääletada ei ole võimalik. Hääletamiseks on vaja ikkagi ka internetiühendusega arvutit. Kasutada saab aga mobiil-ID-d isiku tuvastamiseks ja digitaalallkirja andmiseks.

E-hääletamise turvalisusest

11. Kas Internetis hääletamine on turvaline?
E-hääletamine on vähemalt sama usaldusväärne ja turvaline kui tavahääletamine. E-hääletamist on korraldatud 2005. aastast alates ning meetmeid turvalisuse tagamiseks on pidevalt täiendatud. Järgnevalt lühidalt mõnest olulisemast turvalisuse komponendist.

Alates 2013.a valimistest on valijail võimalik kontrollida e-hääle kohalejõudmist hääletuserverisse. Hääle kontrollimine valija poolt on uus abinõu, mis võimaldab kindlaks teha, et valija arvuti käitub õigesti ning sinna ei ole paigaldatud e-hääletamist häirivat pahavara. Lugege täpsemalt peatükki: Hääletamise kontroll nutitelefoniga.

Kesksete hääletusserverite töö jälgimine, vaatlemine ning sõltumatute audiitorite poolt läbi viidav audit on turvameetmed, mis tagavad, et e-hääli hoitakse ja loetakse kokku korrektselt.

E-hääletuse süsteemi ülesehitamise lähtepunkt on olnud, et hääletamine Internetis oleks maksimaalselt turvaline. Seetõttu on vajalik, et valija tuvastab end ID-kaardi või mobiil-ID-ga ega kasuta tuvastamiseks muid ebaturvalisemaid lahendusi. E-hääletamise süsteemi ülesehitus tagab, et kellelgi ei ole võimalik teada saada, kelle poolt valija hääletas. Süsteemi ülesehitusest ja sinna sisseehitatud turvaelementidest saab lugeda pikemalt siit.

Turvalisust tõstab ka asjaolu, et e-hääletamise süsteemi töö on vaatlejaile jälgitav ja kontrollitav. 2013.a juulis avalikustati Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe vahendusel kõigile soovijaile tutvumiseks ja uurimiseks tarkvara lähtekood, mille abil e-hääli kogutakse ja kokku loetakse.

12. Kuidas säilib minu hääle salajasus, kui ma saan oma nutitelefonis näha, kelle poolt ma hääletasin?
Lugege täpsemalt peatükki: Hääletamise kontroll nutitelefoniga.

13. Miks teistes riikides ei kasutata üleriigilistel valimistel Internetis hääletamist?
Eesti peamine eelis on olnud, et meil on üle 10 aasta olemas ja ulatuslikult käibel riiklik dokument – ID-kaart, mis võimaldab isikute tuvastamist üle Interneti. Samaväärset tuvastussüsteemi teistes riikides ei ole.

Muud küsimused

14. Kas e-hääletama minekuks on vajalik tellida elektrooniline valijakaart?
Ei. E-hääletamine ei eelda elektroonilise valijakaardi olemasolu. Ka valimisjaoskonnas valides ei ole vajalik kaasa võtta paberil valijakaarti. Valijakaardi eesmärk on teavitada valijat lähenevatest valimistest ning hääletamise eri viisidest ja aegadest.

15. Kuidas ma saan veenduda, et olen õigel veebilehel ja kasutan õiget valijarakendust?
Hääletama minnes tippige kindlasti ise aadress: https://www.valimised.ee ning ärge klõpsake juhuslike veebilehtede linkidel, mis Teid lahkesti e-hääletama juhatavad. Üksikasjaline juhend veebiserveri ja valijarakenduste tervikluse kontrolliks on saadaval aadressil https://www.valimised.ee/kontroll.

16. Miks ma ei saa oma tööarvutis Windows'i valijarakendust rk2015.exe alla laadida?
Põhjus võib olla, et turvalisuse kaalutlustel on Teie tööarvutis asutuse või ettevõtte poolt keelatud *.exe failide allalaadimine. Küsige täpsustusi oma asutuse või ettevõtte IT-spetsialistilt.

17. E-hääl edukalt antud! Valijarakendust ristist sulgedes küsitakse, kas soovin hääletamist katkestada ning rakendust sulgeda. Kas minu hääl ikka jõudis kohale?
Kui jõuate Valijarakenduse kasutamisel viimasesse etappi ning Teile öeldakse "Teie tehtud valik läks arvesse", siis ei tasu muret tunda. E-hääl on edukalt antud. Rakendust paremalt ülanurgast sulgedes kuvatakse mõnevõrra eksitav info. Kui vajutada nupule Sulgen, siis teavitust ei kuvata.

18. Miks ma saan tehnilise veateate ja hääletamine katkeb, ehkki olen valijarakenduse saanud alla laadida ja end tuvastada? Kasutan Linuxi operatsioonisüsteemi, sh Debiani uusimat versiooni ning OpenSC versiooni 0.13.
Taolise veateate saamise põhjuseks on OpenSC versioon 0.13. Hääletamine õnnestub, kui kasutada OpenSC versiooni 0.12.2.

19. Miks e-hääletamisel on võimalik häält muuta, samas kui pabersedeliga see võimalik ei ole?
Hääle muutmise võimalus on vajalik hääletaja vaba tahte tagamiseks. Muutmise võimalus kaitseb hääletajat selle eest, et tema valimiseelistusi tullakse mõjutama. Mõjutamine ei oleks tõhus, kuna hääletaja saab oma valimisotsust hiljem muuta kas elektroonilselt või pabersedeliga valimisjaoskonnas.
Riigikohus on 2005.a tehtud otsuses end väljendanud järgmiselt: "On selge, et elektroonilise hääletamise korral kontrollimata keskkonnast ehk kasutades Interneti keskkonda väljaspool valimisjaoskonda, on välistest mõjudest vaba hääletamist ja salajasust raskem riiklikult tagada./../ Elektroonilise hääle muutmise võimalus on kolleegiumi arvates vajalik valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse tagamiseks." Kohtuotsus on leitav siin.

20. Mida teha, kui alaliselt välisriigis elaval valijal on määratlemata valimisringkond?
Kui valijarakendus kuvab veateate, et Teid ei ole kantud hääletajate nimekirja, on võimalikuks põhjuseks, et Teil ei ole Riigikogu valimistel määratletud valimisringkond. Valimisringkonna määratlemiseks tuleb kas helistada rahvastikuregistri haldaja AS Andmevara abitelefonile 671 5188 või saata e-kiri aadressil abi@andmevara.ee.
Valijate nimekirja uuendatakse kord päevas kell 15.00, nii et hääletada saate pärast seda, kui uuendus on tehtud.