Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem tõstatas küsimuse e-hääletamisel valija kaamera kaudu tuvastamisest.

Kehtiv seadus võimaldab hääletamist ID-kaardi ja mobiil-ID kaudu ja ei sea tingimuseks täiendavat kontrolli näotuvastuse või muude biomeetriliste andmete alusel.

Seni on e-hääletamisel lähtutud põhimõttest, et iga inimese digitaalse identiteedi üleandmine on keelatud - tegemist on muuhulgas valimispettusega.

Karistusseadustik näeb ka praegu ette teise isiku identiteedi kasutamise eest karistuse ja politseile saab esitada kuriteoteate, kui mõni selline juhtum on teada.

Samuti saab valija juhul kui ta ei ole saanud hääletada vabalt, hääletada uuesti kas elektrooniliselt või pabersedeliga. Selle tagamiseks muutis Riigikogu ka valimisseadusi selliselt, et alates 2021. aastast on võimalik e-häält muuta kuni hääletamise lõpuni valimispäeva õhtul.

Näotuvastuse rakendamine e-valimistel eeldab esmalt põhjalikku turvaanalüüsi ning seejärel valijarakenduse ja e-hääletamise süsteemide täiendamist. Näotuvastussüsteemi kasutusele võtmiseks tuleks e-valimiste tarkvara üsna ulatuslikult muuta.

Turvakaalutlustel on praegu viidud miinimumini valijarakenduse ligipääs valija arvuti riistvara ja täiendava tarkvara poole. Näotuvastuseks tuleks anda valijarakendusele õigus kasutada valija veebikaamerat.

Kindlasti saab võtta isiku tuvastamiseks edaspidi kasutusele täiendavaid kontrollimehhanisme.

Seejuures tuleb aga tagada ka e-hääletamise üldine kättesaadavus - see eeldaks antud ettepaneku puhul kaamera olemasolu, mida kõigil valijatel (näiteks lauaarvuti omanikel) ei pruugi olla. ID-kaart ja mobiil-ID on aga kättesaadavad kõigile soovijatele.

Tulevikus saaks siduda näotuvastuse nutiseadmega hääletamise võimaluse loomisega.