Austraalia Rahvusülikooli teadlased Tingfeng Yu ja Thomas Haines analüüsisid Eesti elektroonilise hääletamise süsteemi ülesehitust, turvaomadusi ning võimalikke haavatavusi. Thomas Haines on ka varem Eesti elektroonilise hääletamise süsteemile tagasisidet andnud ja panustanud selle arendamisse. 

Elektroonilise hääletamise süsteemi dokumentatsioon ja lähtekood on avalikud, mis võimaldab teadlastel seda analüüsida ja oma leidudest teada anda. Riigi valimisteenistus on Tingfeng Yu ja Thomas Hainesi esitatud leiud koos oma arenduspartneriga läbi vaadanud ja hinnanud süsteemi täiendamise vajadust. 

Teadlased ei tuvastanud süsteemis ühtegi kriitilist turvanõrkust, kuid kirjeldavad kümmet teoreetilist riski, mis eeldavad spetsiifilisi eeltingimusi. 

Pea pooled käsitletud leidudest puudutavad olukordi, kus valija arvuti on nakatunud pahavaraga või kompromiteeritud on mõni väline osapool. Kirjeldatud riskide maandamiseks on olemas meetmed ja taolised olukorrad on reaalsuses tuvastatavad. 

Mõned teadlaste tähelepanekud ei ole asjakohased, kuna riigi valimisteenistus hoiab süsteemi pidevalt ajakohasena ning võttis juba 2025. aastal kasutusele uue krüptograafilise lahenduse ja on ka täiendanud ning automatiseerinud auditeerimist. Üks teoreetiline turvanõrkus puudutab mitme küsimusega hääletusi, mida Eestis ei korraldata.  

Samas on kohane teadlaste soovitus ühtlustada süsteemi eri komponentide tööloogikat ja täiendada EH kontrollrakendust, mida riigi valimisteenistus eelseisvateks valimisteks ka teeb.   

Artiklis on kirjeldatud kümmet autorite hinnangul märkimisväärset leidu. 

Kolm leidu puudutavad valijarakenduse toimimist ja on seotud võimaliku pahavaraga valija arvutis. Rõhutame, et alati tuleb kasutada ametlikku valijarakendust, kontrollrakendust ja ajakohast viirusetõrjet. Üks leid (IV-V1) ei kohaldu Eestis kasutatavale e-hääletamise süsteemile. Leiu (IV-V4) puhul teevad töö autorid ettepaneku muuta EH kontrollrakenduse kasutamine isikustatuks, mis on vastuolus Eesti elektroonilise hääletamise süsteemi põhimõttega, et valija saaks häält kontrollida sõltumatust seadmest, millel puudub teadmine valija isikust, et hääle kontrollimine ei oleks manipuleeritav. Ühte soovitustest (IV-V6) analüüsime veel täiendavalt. 

Üks leid (IV-V3) puudutab teoreetilist võimalust, et registreerimisteenuse pakkuja on pahatahtlik ja manipuleerib korduvalt e-hääletanud valija hääle andmise aegadega. Tegemist on süsteemivälise teoreetilise ründega, mis eeldaks registreerimisteenuse, mitte e-hääletamise süsteemi ärakasutamist. Elektroonilise hääletamise süsteemile pakub registreerimisteenust SK ID Solutions, kes on ametlik, akrediteeritud ja kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kelle identiteediteenused vastavad rangeimatele eIDAS ja ISO standarditele. 

Kirjeldatakse hüpoteetilist võimalust (IV-V2), et hääle vastuvõtja rikub hääle ajatempli, kuid valija ei saa sellest teada ning see hääl ei lähe hiljem töötlemisel arvesse. Kuigi häälte kogumisteenus on põhjaliku kontrolli all ja see olukord tekkida ei saa, tegid töö autorid ettepaneku kontrollrakenduse täiendamiseks ja viia ka seal sisse registreerimisteenuse kontrolli. Selle soovituse otsustasime töösse võtta. 

Kaks soovitust puudutavad häälte töötlemist ja häälte lugemist (UV-V1, UV-V2) ning teoreetilist võimalust, et selle käigus tekitatakse hulgaliselt kehtetuid hääli. Sellised olukorrad tuvastab andmete tervikluse kontrolli käigus auditirakendus. Kahekümne aasta jooksul on süsteemi jõudnud vaid üksikud e-hääled, mis on olnud kehtetud ja seda valijapoolse tegevuse tõttu. 

Kaks soovitust käsitlevad krüptoalgoritmi loogikat (P-V1, IV-V5), mis ei ole enam kasutusel. Valimistel kasutusel olnud krüpteerimissüsteem on alati olnud ajakohane, turvaline ja häälte salajasus tagatud. 

Viimane soovitus (P-V2) käsitleb juhtu, kui hääletusel on samaaegselt rohkem kui üks küsimus. Eestis selliseid hääletusi kehtivate seaduste kohaselt ei korraldata, kuid süsteemis on selline võimalus olemas. Analüüsime, kas see funktsionaalsus eemaldada. 

Uurimuses ei ole tuvastatud, et kirjeldatud nõrkusi oleks Eesti valimistel ära kasutatud või et need oleksid mõjutanud valimistulemusi. Ka teadlased ise märgivad, et neil puudub alus arvata, et kirjeldatud ründeid oleks kasutatud.

Austraalia Rahvusülikooli teadlaste artikkel