Dokumendi koostamine sai alguse 2005. aastal, kui valijatel avanes esmakordne võimalus hääletada Interneti vahendusel.  e-Riigi Akadeemia eestvõttel sündis siis koostöös erakondadega loetelu põhimõtetest, mida erakondadel tuleks järgida, et tagada uue hääletusviisi tõrgeteta kasutuselevõtt. 

Hea meel on tõdeda, et tänaseks on e-hääletamine juurdunud ja seda käepärast võimalust kasutab valimisõiguse teostamiseks järjest enam inimesi. Siiski tuleb meil kõigil endiselt hoolt kanda selle eest, et valijad saaksid oma valiku teha vabalt ja segamatult.

2009. aastal avalikustatud e-hääletamise hea tava tekstis on kaasajastanud sõnastust ja arvestatud seda, et ajalukku on jäänud esialgsed pinged e-hääletamise seaduspärasuse ümber.

22.01.2015 toimunud e-hääletamise seminaril nõustus enamik Riigikogu valimistel osalevaid erakondi kaasajastama ausa e-hääletamise põhimõtteid ja neid oma tegevuses järgima.

Liia Hänni
e-Riigi Akadeemia
e-demokraatia programmi juht

Ausa e-hääletamise põhimõtted

Redaktsioon: jaanuar 2015

Selleks, et kindlustada Interneti teel hääletamise õiguspärasus ja aidata kaasa turvalisele  e-hääletamisele, tunnustame nii sõnas kui ka teos järgmisi põhimõtteid.

1. Valijatele selgitatakse e-hääletamise korraldust erapooletult,  austades valija vabadust otsustada  hääletusviisi valik iseseisvalt.
2. Erakond ei korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.
3. E-hääletamisel tuleb  järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.
4. E-hääletaja hääletab ise.  Oma digitaalse identiteedi üleandmine teisele isikule valiku tegemiseks on lubamatu nagu ka teiste isikute digitaalse identiteedi kasutamine tema asemel valiku tegemiseks. Kui inimene ise ei ole võimeline hääletama, on teda lubatud abistada  sarnaselt pabersedeliga hääletamisel.
5. Arvuti turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mille turvalisust valija usaldab. Vastava rakenduse abil on valijal võimalik kontrollida, kas tema antud hääl on valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
6. Kedagi ei tohi mõjutada Interneti teel antud häält muutma.
7. E-hääletamise tulemuste õigsuse ja avalikkuse usalduse tagamiseks osalevad erakondade vaatlejad e-hääletamise süsteemi töö jälgimisel, fikseerivad ausalt ja erapooletult vaatlustulemused ning teavitavad neist Vabariigi Valimiskomisjoni ja avalikkust.
8. Valimiskampaania käigus ega pärast valimisi ei seata juhul, kui  järgitakse e-hääletamise  seadustatud protseduure, päevapoliitilistel kaalutlustel küsimuse alla e-hääletamist ja seega kogu valimiste legitiimsust.
9. Kodanike maksimaalne osalus valimistel on kõigi erakondade ühine eesmärk.  E-hääletamine on üks mitmest hääletamisviisist, mis selle eesmärgi saavutamisele on suunatud.