Valimised.ee pealeht
Vabariigi Valimiskomisjoni koosseis, pädevus ja ülesanded
Vabariigi Valimiskomisjoni koosseis
Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud Riigikogu valimise seaduse alusel. Valimiskomisjoni volitused kestavad neli aastat. Valimiskomisjoni liikmed on:
- Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik;
- Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik;
- õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik;
- riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik;
- riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör;
- riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik;
- Audiitorkogu juhatuse nimetatud infosüsteemide audiitor.
Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanded
Valimiste aluspõhimõtete järgmine
Vabariigi Valimiskomisjon jälgib, et valimistel järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti hääletamise salajasuse põhimõtteid.
Valimiskomisjonil on õigus teha valimiste korraldajale ettekirjutus nende põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks.
Järelevalve valimiste korraldajate üle
Vabariigi Valimiskomisjon teostab järelevalvet riigi valimisteenistuse valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmise üle.
Kandidaatide registreerimine
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse seaduses sätestatud korras kandidaadi loobumise korral, kui kandidaat sureb või kui kandidaat ei vasta kandideerimisõiguslikkuse nõuetele.
Temaatilised viited
Üleriigiliste hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine
Vabariigi Valimiskomisjon teeb kindlaks hääletamistulemused Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel, samuti rahvahääletusel, lähtudes maakondade ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollidest ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemustest.
Üleriigiliste hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valimistulemused. Valimiskomisjon registreerib valituks osutunud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega. Valimistulemus loetakse väljakuulutatuks otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Lisaks registreerib valimiskomisjon Riigikogu ja Euroopa Parlamendi asendusliikmed ning tagastab kautsjoni seaduses sätestatud tingimustel.
Temaatilised viited
Kaebuste läbivaatamine
Üksikisikul, erakonnal, valimisliidul (kohalikel valimistel) või üksikkandidaadil, kes leiab, et tema õigusi on valimiste korraldaja toiminguga rikutud, võib esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile seaduses sätestatud korras kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest või RKVS §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest. Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi viie tööpäeva jooksul.
Samuti vaatab Vabariigi Valimiskomisjon läbi huvitatud isikute kaebusi valla ja linna valimiskomisjonide tegevuse peale volikogu liikmete volituste peatamisel ja lõpetamisel.
Temaatilised viited
Vabariigi Valimiskomisjoni kirjade ja kaebuste register
Valimiste meelespea - avaldused ja kaebused
Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamine
Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks, samuti elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse.
Valimiskomisjonil on õigus otsustada mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
Valimiskomisjonil on õigus tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seaduserikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval.
Valimiskomisjonil on õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas, Tartu linnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt. Seda võib teha juhul kui seaduserikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt. Kui hääletamistulemus tunnistatakse kehtetuks, korraldatakse kordushääletamine.