Valimised.ee pealeht

Print

Valla ja linna valimiskomisjoni toimingud: korduma kippuvad küsimused

1. Volikogu liikme volituste lõppemine

1.1. Isik, kes on samaaegselt kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja ametist lahkuva valla- või linnavalitsuse liige, võib esialgu volikogu töös osaleda

Kui ametnik on ühtlasi ka ametist lahkuva valla- või linnavalitsuse liige, kehtivad tema suhtes erandina KOKS § 19 lõike 2 punkt 1 ja lõige 3 ning tal on õigus volikogu töös osaleda kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Riigikohus on asjas 3-4-1-18-02, p 16 samuti leidnud üheselt, et „[i]sikut, kes on samaaegselt nii linnaametnik kui ka linnavalitsuse liige, tuleb KOKS § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel käsitada üksnes kui linnavalitsuse liiget”.

Kui isikust uue valla- või linnavalitsuse liiget ei saa, tuleb pärast uue valitsuse kinnitamist tal otsustada KOKS § 18 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kas jääda volikogu liikmeks või jääda kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuks. 

1.2. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine on lõplik ega sõltu valimiskomisjoni otsusest

Volikogu liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõikes 1 sätestatud asjaolude saabumisel ning valimiskomisjon peab määrama asendusliikme. Ka juhul, kui enne asendusliikme määramise otsuse tegemist volituste lõppemise tinginud asjaolu ära langeb, ei taasta see volikogu liikme volitusi ja asendusliige tuleb ikkagi määrata.

Näide.

Volikogu liige nimetati vallaametnikuks. Valimiskomisjon peab tema asemele määrama asendusliikme, kuid enne, kui valimiskomisjoni esimees jõudis koosoleku kokku kutsuda, vabastati ametnik teenistusest. Sellest hoolimata tuleb tema volikogu liikme volitused lugeda lõppenuks, kutsuda kokku valimiskomisjoni koosolek ning tema asemele määrata asendusliige.

Vaata selle kohta Riigikohtu lahendit asjas 3-4-1-17-10, p-d 18, 26 ja 27.

Samamoodi, kui isik läheb elama teise valda või linna, lõpevad tema volitused uue elukoha aadressi andmete kandmisel rahvastikuregistrisse ning tema asemele määratakse asendusliige. Uue elukohateate esitamine endise elukoha valla või linna aadressiga ei taasta tema volitusi. Vaata ka Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-47-14: volikogu liige peatas oma volitused ning peatumise ajal ei olnud tema registrijärgne elukoht ajutiselt selles omavalitsusüksuses. Riigikohus leidis, et ka sel juhul tuleb tema volitused lugeda lõppenuks, hoolimata sellest, et volituste taastamise ajaks oli tema elukoht jälle selles omavalitsusüksuses.

Kui isik faktiliselt elab teises vallas või linnas, kuid see pole tema registrijärgne elukoht, siis pole KOKS § 18 lõike 1 punkt 3 rakendatav, sest isikul võib olla mitu elukohta.

1.3. Valimistevahelisel ajal valitud volikogu liikmete volitused lõpevad pärast korralisi valimisi

KOVVS § 68 lõike 4 kohaselt lõpevad valimistevahelisel perioodil valitud volikogu liikmete volitused samaaegselt KOVVS §-s 2 ettenähtud ajal (korralistel valimistel) valitud liikmete volitustega. See hõlmab nii täiendavaid valimisi (KOVVS § 3) kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemisel toimunud valimisi (KOVVS § 4).

1.4. Volikogu tegutsemisvõimetus 

Riigikohus on leidnud asjas 3-4-1-6-13, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidiliste faktide esinemisel (nende hulka kuulub ka volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine). 

Kui volikogu osutub KOKS § 52 lõikes 1 sätestatud tähtaegade ületamisel tegutsemisvõimetuks, määrab valimiskomisjon tegutsemisvõimetuks muutunud volikogu liikmete asemele asendusliikmed KOKS §-s 20 sätestatud korras.

Valla või linna valimiskomisjon peab sellises olukorras toimima järgmiselt.

  1. Valimiskomisjon peab vastu võtma otsuse volikogu asendusliikmete määramise kohta vastavalt KOKS §-s 20 sätestatud korrale. Asendusliikmed määratakse kõigile tegutsemisvõimetuks osutumise hetkel volikogu liikme volitusi omanud isikutele. Asendusliikme määramisel tuleb veenduda, et isik vastab KOKS-is ja KOVVS-is volikogu liikmele esitatud nõuetele ning ta on andnud määramiseks nõusoleku. Nende liikmete volitusi, kelle volitused olid volikogu tegutsemisvõimetuks muutumise hetkel KOKS § 19 alusel peatunud, ei loeta lõppenuks ning nendele asendusliikmeid ei määrata. 
  2. Vastavalt KOKS § 20 lõikele 4 tuleb valimiskomisjonil teha asendusliikmete määramise otsus viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Uute volikogu liikmete volitused algavad otsuse jõustumisest, s.t volikogu liige ei omanda volitusi tagasiulatuvalt.
  3. Tulenevalt KOKS § 52 lõikest 2 tuleb valimiskomisjoni esimehel kutsuda kokku volikogu istung. KOKS § 43 lõige 21 sätestab, et istungi peab kokku kutsuma hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.
  4. Istungi päevakorras on KOKS § 44 lõike 3 kohaselt volikogu esimehe ning aseesimehe või aseesimeeste valimine. Muid küsimusi istungi päevakorda ei panda. Vastavalt KOKS § 43 lõikele 1 ei ole sel juhul vaja järgida sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid istungi kutsele ja kutse teatavakstegemisele. 
  5. Volikogu istungit juhatab valimiskomisjoni esimees kuni volikogu esimehe valimiseni (KOKS § 52 lg 2). Pärast volikogu esimehe valimist asub istungit juhatama volikogu esimees.
  6. Volikogu esimehe valimised korraldab vastavalt KOKS § 44 lõikele 3 valimiskomisjon. Esimehe valimine otsustatakse salajasel hääletamisel (KOKS § 45 lg 3). KOKS § 45 lõike 5 kohaselt on volikogu esimeheks valituks osutumiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimist valimiskomisjon ei korralda.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-6-13

1.5. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku valimine volikogu liikmeks 

ATS § 89 lõige 5 sätestab, et kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral, on tema teenistussuhte viimane päev valla või linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise päev.

Vastavalt täiendati ka KOVVS-i ning kehtestati teavitamise kord. KOVVS § 68 lõige 31 sätestab, et valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab kolme tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. Vaata ka punktist 1.1 tulenevaid erisusi. 

See KOVVS-i säte käib ka KOKS § 18 lõike 1 punktis 5 loetletud ühitamatute ametite kohta. 

1.5.1. Kuidas toimida, kui asendusliige on määratud volikogu liikmeks, kuid tema teenistussuhe valla või linna ametnikuna ei ole lõppenud

Riigikohus on asjas 3-4-1-21-14, p 39 leidnud, et ATS § 89 lõiget 5 tuleb kohaldada ka juhul, kui asendusliikmete nimekirjas olev kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik soovib osaleda volikogu töös. Sellise tõlgenduse tagajärjel võib ajutiselt tekkida olukord, kus isik kuulub  kohaliku omavalitsuse üksuse volikokku ja on ka sama valla või linna ametnik, kuid selline kõrvalekaldumine KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 eesmärgiks olevast funktsioonide lahususe põhimõttest on põhjendatud.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-21-14

1.6. Volikogu liikme volituste lõppemist ei saa vältida volituste eelneva peatamisega isikliku avalduse alusel

KOKS § 19 lõike 2 punkt 3 räägib volikogu liikme volituste peatamisest isikliku avalduse alusel. Isiku suhtes, kelle volitused lõpevad, ei saa seda rakendada. Volikogu liikme volituste eelnev peatamine isikliku avalduse alusel KOKS § 19 lõike 2 punktis 3 sätestatud korras ei välista KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamist. Vastasel korral oleks võimalik KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud volituste ennetähtaegset lõppemist alati vältida volikogu liikme volituste eelneva peatamisega isikliku avalduse alusel, mis ei oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku ja volikogu liikme volituste ühitamatuse põhimõttega. Vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-52-14, p 25.

Vaata ka punkti 1.2 – kui peatunud volitustega liikme suhtes tekib volituste lõppemise alus, siis loetakse tema volitused lõppenuks ka juhul, kui alus on volituste taastamise ajaks ära langenud, ja Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-47-14.

Näide.

Kohtunikuks nimetatud volikogu liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõike 1 punkti 5 alusel. Ta ei saa pärast seda oma volitusi peatada. Kui aga tema volikogu liikme volitused on peatunud ajal, kui ta nimetati kohtunikuks, lõpevad tema volitused igal juhul.

1.7. Volikogu liikme volituste lõppemine tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega

Praegu puudub usaldusväärne mehhanism, kuidas valla või linna valimiskomisjon saab teada volikogu liikme kohta tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest.

KOKS-i on küll täiendatud selliselt, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab selle informatsiooni valla- või linnasekretärile esitama volikogu liige ise (KOKS § 18 lg 2), kuid praktikas see ei toimi, kuna reeglina volikogu liikmel endal puudub huvi seda teha.

See ei tähenda aga, et valla või linna valimiskomisjon peaks volikogu liikme asendamisega ootama, kuni isik on esitanud asjakohase kohtotsuse – on ju sellise volikogu liikme volitused KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 alusel juba lõppenud ja tema asemele tuleb nii kiiresti kui võimalik määrata asendusliige. Seetõttu peab valla või linna valimiskomisjon süüdimõistmisest teada saamisel (tihti toimub see ajakirjanduse või mõne teise volikogu liikme vahendusel) omal initsiatiivil asjaolud välja selgitama ja vastu võtma otsuse asendusliikme määramise kohta.

2. Volikogu liikme volituste peatumine

2.1. Abilinnapead või -vallavanemat ei saa vaikimisi võrdsustada valla- või linnaametnikuga

KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused, kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Abilinnapea või -vallavanema staatust KOKS aga otseselt ei käsitle, v.a üldised omavalitsusteenistust puudutavad sätted. 

Kui isik on abivallavanem või -linnapea, tuleb hinnata sisuliselt, kas ta on valla- või linnavalitsuse liige. See tähendab: kas abivallavanema on ametisse kinnitanud volikogu; kas töötasu on määratud volikogu otsusega; kas valla või linna põhimääruse järgi on tegemist valitsuse liikmega.

Vaata selle kohta ka Riigikohtu lahendit asjas 3-4-1-5-12.

Kui neile küsimustele saab vastata jaatavalt, on abilinnapea või -vallavanema näol tegemist valitsuse liikmega. Sel juhul tuleb rakendada KOKS § 19 lõiget 2 ning ka juhul, kui isik on samaaegselt valla- või linnaametnik, tema volikogu liikme volitused mitte ei lõpe, vaid need tuleb peatada.

Tihti küsitakse, kas volikogu liige, kes valitakse vallavanemaks, saab pärast vallavanemaks valimist osaleda järgmiste volikogu päevakorrapunktide arutamisel ja hääletamisel volikogu liikmena. Kuna vallavanemaks valitud volikogu liikme volitused volikogu liikmena ei peatu automaatselt, vaid valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest (KOKS § 20 lg 3), saab volikogu liige, kes valitakse samas vallas vallavanemaks, samal istungil osaleda ka järgmiste volikogu päevakorrapunktide arutamisel ja hääletamisel volikogu liikmena. Küll aga ei tohi volikogu liige, kes on valitud samas vallas vallavanemaks, alates valituks osutumise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis (KOKS § 17 lg 62).

Sama kehtib ka valla- või linnavalitsuse liikme kohta.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-5-12

2.2. Volikogu liikme volitused peatuvad töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel

KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 alusel peatatakse volikogu liikme volitused seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus on ATS § 6 lõike 3 järgi:

  • valla- ja linnavolikogu kantselei;
  • valla- ja linnakantselei;
  • valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
  • osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;
  • valla- ja linnavalitsuse amet;
  • valla või linna ühisamet.

Piirang ei puuduta valla või linna ametiasutuse hallatavate asutuste (koolid, rahvamajad jt) juhte ja teisi töötajaid. Nemad saavad samal ajal jätkuvalt oma mandaati volikogus teostada.

Valimiskomisjonil tuleb KOKS § 20 lõike 1 alusel volikogu asendusliikme määramisel hinnata, kas volikogu liikme volitused tuleb peatada töötamise tõttu sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Teenuste osutamise leping (käsundusleping, töövõtuleping) ei ole tööleping ega too kaasa volituste peatamist. Vajaduse korral tuleb valimiskomisjonil tõlgendada volikogu liikmega sõlmitud lepingut. Vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-15-14, p-d 33 ja 35.  

Seega on valimiskomisjonil pädevus hinnata, kas leping on sisuliselt tööleping või mitte, arvestades sealhulgas ka KOKS § 19 lõike 2 punkti 12 eesmärki (omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe tagamine, huvide konflikti välistamine). Vaata täpsemalt Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-53-14, p-d 30–35.  

Ametiasutuse töötaja peab teatise saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul otsustama, kas jätkata töösuhet või osaleda volikogu töös, ning teavitama sellest kirjalikult valimiskomisjoni. Kui ta teavitab oma töösuhte jätkamisest, siis tema volitused volikogu liikmena peatatakse. Kui ta teavitab soovist osaleda volikogu töös, peab ta lõpetama töösuhte enne volikogu liikme mandaadi teostamisele asumist. Volikogu töös osalemiseks peab ta esitama ametiasutusele töölepingu ülesütlemise avalduse.

Tõsi on, et TLS ei sätesta erinevalt ATS-ist (§ 89 lg 5) expressis verbis töösuhte lõpetamise alusena kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimist ega volikogu töös osalemist. Õiguse töösuhe lõpetada annab töötajale TLS § 91 lõige 1, mis sätestab järgmist: „Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.“ Kahtlemata on volikogu mandaadi teostamisele asumine mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks.

Väljavõte kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) seletuskirjast: „Säte annab isikule võrreldes kehtiva KOKSiga oluliselt suurema paindlikkuse, sest võimaldab omavalitsuse ametiasutuse töötajal soovi korral n-ö volikogu liikme koha vabanedes otsustada, et ta ei asu oma volikogu liikme õigusi teostama, vaid jääb volikogu asendusliikmete nimekirja ehk laseb oma volikogu liikme volitused peatada ning võib hiljem otsustada siiski volikogu liikme kohale asuda. Enne volikogu liikme mandaadi teostamisele asumist tuleb tal lõpetada valla või linnaga tööleping.“

Seletuskiri viitab, et asendusliikmete nimekirjas oleval isikul, kes on omavalitsuse ametiasutuse töötaja ning kellel tekib õigus saada volikogu liikme volitused, tuleb tööleping lõpetada ning ta peab seda tegema enne volikogu liikme mandaadi teostamist. Oma iseloomult on tegemist töötaja algatusel töölepingu ülesütlemisega – töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt. Samas ei pea ka välistama poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist, kui selline tahe on nii tööandajal kui ka töötajal.

Kolme tööpäeva jooksul peab isik küll valimiskomisjoni teavitama, kas ta soovib volikogu töös osaleda, kuid sel hetkel ei pea veel olema töösuhe lõppenud. Töösuhe peab olema lõpetatud enne volikogu liikme mandaadi teostamisele asumist. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest (KOKS § 20 lg 2). Seega peab olema töösuhe lõpetatud enne valimiskomisjoni asendusliikme määramise otsuse tegemist.

2.3. Isikliku avalduse alusel saab volikogu liikme volitused peatada mitte vähem kui kolmeks kuuks

Isikliku avalduse alusel saab volikogu liikme volitused peatada minimaalselt kolmeks kuuks. Riigikohus on asjas 3-4-1-8-03, p-d 16 ja 18 leidnud, et pärast volikogu liikme volituste peatamist ei saa tema avalduse alusel volitusi volikogus taastada enne, kui on möödunud volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg. KOKS § 19 lõike 2 punkt 3 ja selle seaduse teised sätted ei näe ette, et volikogu liige võib pärast tema avalduse alusel volikogu liikme volituste peatamist muuta oma avalduses märgitud volituste peatamise tähtaega.

Volituste peatumise aega hakatakse lugema valimiskomisjoni otsuse jõustumisest. Seega, kui avalduses märgitud tähtaeg jõuab kätte enne kolme kuu möödumist otsuse tegemisest, tuleb otsuses volituste peatumise lõpptähtaeg määrata selliselt, et kolme kuu nõue oleks täidetud. Vaata selle kohta ka Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-18-03. 

Kui isik esitab volikogu liikme volituste peatamise avalduse KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 alusel, tuleks segaduste vältimiseks avalduses kindlasti kuupäevaliselt näidata volituste peatumise lõpptähtaeg. See tähtaeg tuleb kuupäevaliselt märkida ka valimiskomisjoni otsuses, mitte kasutada formuleeringut „kolmeks kuuks“ vms. Kui tähtaeg avalduses on määratud selliselt, et avalduse esitamise päeva seisuga on kolme kuu nõue täidetud, kuid valimiskomisjoni otsuse jõustumise seisuga jääb soovitud peatumise aeg alla kolme kuu, tuleb avaldajaga ühendust võtta ja peatumise lõpptähtaega täpsustada.

Vältida tuleks volituste peatamist kuni volikogu koosseisu volituste lõpuni. Sel juhul tekib küsimus, miks volitusi ennetähtaegselt ei lõpetatud ja kas volitused peatanud volikogu liikmele on ikkagi selgitatud, et sellist volituste peatamise avaldust enam tagasi võtta ega muuta ei saa.

2.4. Volikogu liige on toimunud volikogu istungitelt puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul 

Riigikohus on leidnud, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui ta on volikogu istungitelt puudunud kolmel järjestikusel kalendrikuul, kui toimuvad volikogu istungid. Järjestikuste kalendrikuude all peetakse selles sättes silmas järjestikuseid istungikuid. Volituste peatamisel ei saa arvesse võtta kuid, kui volikogu istungeid ei toimunud. Viimatinimetatud kuude ajaks kolmekuulise tähtaja kulgemine peatub. Teistsugune tõlgendus võib olukorras, kus volikogu istungeid igal kuul ei toimu, kaasa tuua volikogu liikme volituste peatumise ja asendusliikme määramise isegi ühelt istungilt puudumise tõttu. See ei tagaks kohaliku omavalitsuse üksuse stabiilset ja efektiivset toimimist. Vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-8-04, p 10.

Näide.

Volikogu istungid toimusid jaanuaris, veebruaris ja aprillis. Volikogu liige volikogu istungitel sel aastal käinud ei ole. Kuna märtsis aga istungit ei toimunud, seda kuud ei arvestata ja tema volitused peatuvad alates maist.

Tuleb märkida, et volikogu liige võib kohe pärast volituste peatamist esitada avalduse volituste taastamiseks. Sel juhul tema volitused taastatakse ning järgmise peatamise korral hakkab kolmekuuline tähtaeg uuesti kulgema. 

NB! Kui isik esitab enne volikogu liikme volituste peatamist volituste taastamise avalduse, ei tähenda see, et volitusi ei tuleks kõigepealt peatada. Kui isik ka järgmisel volikogu istungil ei osale, on valla või linna valimiskomisjon seatud fakti ette, et komisjon ei ole KOKS § 19 lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuet järginud ja nõutavat otsust volituste peatamise ja asendusliikme määramise kohta teinud. 

Seega peab igal juhul, ka volituste taastamise avalduse saamisel, kõigepealt peatama volikogu liikme volitused ja alles seejärel saab need taastada. 

Tuleb silmas pidada, et volituste peatamine võib tuua kaasa ka muid õiguslikke tagajärgi, nii et tegemist ei ole alati puhtalt formaalsusega. Näiteks KOKS § 42 lõike 2 kohaselt lõpevad volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega. 

Volikogu ei saa teha ettepanekut volikogu töös mitteosaleva volikogu liikme asendamise, volituste lõpetamise või peatamise vms kohta. Valimiskomisjon peab kõigi volikogu liikme volitusi puudutavate otsuste tegemisel juhinduma ainult KOKS-ist.

Tähele tuleb panna, et KOKS ei erista korralisi ja erakorralisi istungeid, s.t kui istung ei toimu tavapärasel ajal, tuleb ka sellelt puudumist arvestada.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-8-04

2.5. Volikogu liikme volituste peatamise või taastamise kohta tuleb vastu võtta otsus ja seda põhistada

Kui volikogu liikme volitused peatatakse või taastatakse, tuleb selle kohta vastu võtta otsus. Otsus peab sisaldama kaht otsustust. Peatamise korral volikogu liikme volitused peatatakse ja asendusliikmele antakse volikogu liikme volitused. Taastamise korral volikogu liikme volitused taastatakse ja asendusliikme volitused lõpetatakse. Seda ka juhul, kui volitused on peatatud isikliku avalduse alusel ning volikogu liikme volituste taastamiseks avaldust esitama ei pea (vt KOKS § 201 lg 1).

Seevastu volituste ennetähtaegse lõppemise kohta valimiskomisjon otsustust ei tee, kuna tegemist on juriidilise faktiga. Kui esinevad volituste ennetähtaegse lõppemise alused, siis loetakse volikogu liikme volitused lõppenuks vastava juriidilise fakti ilmnemisel, s.o KOKS § 18 lõikes 1 loetletud juhtudel, n-ö automaatselt. Volikogu liikme volituste lõppemiseks pole seega valimiskomisjoni otsus vajalik. Küll aga peab valimiskomisjon otsusega nimetama selle volikogu liikme asemele, kelle volitused lõppesid ennetähtaegselt, volikogu asendusliikme (KOKS § 20 lg 1). See eeldab, et selgitatakse välja asjaolud, mille tõttu volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppesid.

Valimiskomisjon teeb otsustuse asendusliikme määramise kohta, kuid otsuse sissejuhatavas osas tuleb volituste ennetähtaegse lõppemise fakt ära tuua. Selle kohta vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-17-10.

„Valimiskomisjoni [...] otsuses ei ole võimalik mööda minna volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest, sest asendusliikme määramist tuleb valimiskomisjoni otsuses motiveerida. Õiguslikult korrektne oleks valimiskomisjoni otsuse põhjendavas osas konstateerida, et volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud näiteks KOKS § 18 lg 1 p-s 6 sätestatud alusel ja seetõttu määratakse tema asemele asendusliige. Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis võtnud vastu otsustuse, et volikogu liikme volitused on lõppenud ennetähtaegselt, ei oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust.“

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-17-10

2.6. Vallavanemaks või linnapeaks valitud volikogu liikme volitused peatuvad 

KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused vallavanemaks või linnapeaks valimisega, mitte valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamisest. Seda kinnitab ka KOKS § 19 lõige 4, mille kohaselt valla valimiskomisjonile tuleb saata § 19 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul volikogu asjakohane õigusakt kolme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist. Seega peab valla valimiskomisjon asendusliikme määramisel aluseks võtma volikogu otsuse vallavanema või linnapea valimise kohta, mitte ootama valitsuse ametisse kinnitamist.

2.7. Asendusliikme volitusi ei saa peatada

KOKS ei näe ette asendusliikmete nimekirjas oleva asendusliikme volituste peatamise võimalust, peatada saab ainult volikogu liikme volitusi. 

Kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikmeks ja ta seda ei soovi, kaotab ta koha asendusliikmete nimekirjas (v.a juhul kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lg 2 sätestatud juhtudel).

2.8. Riigikogu liige võib olla volikogu liige

Vastavalt KOKS §-le 723 (jõust. 16.10.2017) võib Riigikogu liige täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid. 
Riigikogu liige võib volikogu liikme volitused peatada või ennetähtaegselt lõpetada üldistel alustel.

3. Asendusliikme määramine

3.1. Asendusliikmete vastavust KOKS § 18 lõike 1 nõuetele ei pea jooksvalt jälgima

KOKS § 20 lõikest 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lõikes 1 sätestatule siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. Näiteks kui asendusliikmete nimekirjas olev isik on sama valla või linna kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik (KOKS § 18 lg 1 p 6), ei tule teda seetõttu asendusliikmete nimekirjast kustutada. Alles siis, kui asendusliikmel tekib õigus saada volikogu liikme volitused, peab ta otsustama, kas ta soovib saada volikogu liikmeks või jätkata ametnikuna. Vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-18-04, p 12.

Küll aga on Riigikohus leidnud, et kui asendusliige ei vasta KOVVS §-st 5 tulenevatele (st kandideerimisõiguslikkuse) nõuetele, on valimisliidul ja erakonnal õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku staatuse lõpetamist. Vaata Riigikohtu otsust asjas 3-4-1-18-04, p 10.

Kui nimekirjas esimesel asendusliikmel tekib õigus volikogu liikmeks asuda, kuid ta on vahepeal muutnud rahvastikuregistris elukohta ja ta ei ole alates valimiste aasta 1. augustist püsivalt elanud selles vallas või linnas, kus ta kandideeris, siis ta volikogu liikmeks ei saa ja seda isegi juhul, kui kontrollimise hetkel on tema elukoht selles vallas või linnas, kus ta kandideeris. Seega tuleb tähelepanelikult kontrollida asendusliikme elukoha andmeid. Vaata ka Riigikohtu lahendit asjas 5-23-28. 

3.2. Asendusliikme käest tuleb küsida nõusolekut

Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni, kas ta soovib volikogu töös osaleda (KOKS § 20 lg 52).

Asendusliikmel on pärast seda kolm võimalust:

  1. ta annab nõusoleku ja määratakse volikogu liikmeks;
  2. ta esitab loobumisavalduse või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 märgitud põhjustel ning kaotab oma koha asendusliikmete nimekirjas (KOKS § 20 lg 6). Sel juhul saab volikogu liikmeks nimekirjas järgmine asendusliige;
  3. KOKS § 20 lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui isik ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjusel (s.t tema volitused volikogu liikmena tuleks peatada), tema vahele jätta ning volikogu liikmeks saab nimekirjas järgmine asendusliige. Sel juhul ta säilitab oma koha asendusliikmete nimekirjas (volituste taastamise kohta vt p 4.1).

Praktikas tuleb sageli ette, et asendusliige, keda teavitatakse õigusest saada volikogu liikme volitused, ei teata kolme tööpäeva jooksul vastava teatise saamisest arvates valla või linna valimiskomisjonile, kas ta soovib volikogu töös osaleda.

Valla või linna valimiskomisjon peab tegema kõik endast oleneva, et saada isiku soov volikogu liikme mandaadi teostamise kohta teada. Ka juhul, kui isik ise kirjalikult kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonilt teatise saamisest arvates ei teavita oma soovist, tuleb temaga esimesel võimalusel kontakteeruda kas telefoni, e-posti või muu sidevahendi abil ja paluda tal anda kirjalik kinnitus.

Kui asendusliikme volikogu liikme volitused tuleb peatada KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjusel, on alternatiivselt võimalik ka variant, et isik nimetatakse volikogu liikmeks KOKS §-s 20 sätestatud korras ja seejärel volitused koheselt peatatakse ning talle määratakse asendusliige.

3.3. Asendusliikme määramine lisamandaatide alusel

Kui asendusliikme määramisel volikogu liikmeks selgub, et nimekirjal rohkem asendusliikmeid ei ole, või tegemist oli üksikkandidaadiga, määratakse asendusliige erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel (KOKS § 20 lg-d 8 ja 81).

Lisamandaadi saab erakond või valimisliit, kes valimistulemuste kindlakstegemisel esimesena võrdlusarvude alusel mandaadist ilma jäi. Näiteks kui valimisringkonnas jaotati seitse mandaati, siis nimekiri, kes oleks saanud kaheksanda mandaadi, on lisamandaatide järjekorras esimene.

Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis kinnitati pärast valimisi valimiskomisjoni otsusega. Tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras alates esimesest võrdlusarvust, mille alusel valimistulemuste kindlakstegemisel mandaati enam ei saanud.

Lisamandaadi alusel volikokku saanud asendusliikme kohta kehtivad samad reeglid kui tavalise asendusliikme kohta. Kui volikokku naaseb mõni volikogu liige nimekirjast, kellel asendusliikmeid ei olnud, peab lahkuma lisamandaadi alusel volikokku saanud asendusliige.

Näide.

Vallas osalesid valimistel kolm valimisliitu: VL Murakad, VL Oblikad ja VL Seened. VL Seened 5% künnist ei ületanud, seetõttu talle asendusliikmeid ega lisamandaate ei registreeritud. Lisaks sai mandaadi üksikkandidaat. Valimistel sai VL Murakad neli mandaati ja VL Oblikad viis mandaati. Valimistulemus oli järgmine (valituks osutunud kandidaadid on märgitud ristiga): 

VL Murakad Võrdlusarv Osutus valituks VL Oblikad Võrdlusarv Osutus valituks
Kandidaat 1 Isikumandaat X Kandidaat 1 236,000 X
Kandidaat 2 93,000 X Kandidaat 2 118,000 X
Kandidaat 3 62,000 X Kandidaat 3 78,667 X
Kandidaat 4 46,500 X Kandidaat 4 59,000 X
Kandidaat 5 37,200   Kandidaat 5 47,200 X
Kandidaat 6 31,000   Kandidaat 6 39,333  
Kandidaat 7 26,571   Kandidaat 7 29,500  

Tulemustest kujuneb järgmine võrdlusarvude tabel, mille alusel jaotatakse lisamandaadid. Tabel moodustub jagamata jäänud mandaatide võrdlusarvudest võrdlusarvude suuruse järjekorras ja peab sisalduma lisamandaatide jaotamise otsuses, mille valimiskomisjon koostab valimistulemuste kindlakstegemisel valimiste infosüsteemi abil.

Võrdlusarvude tabel

1. VL Oblikad 39,333
2. VL Murakad 37,200
3. VL Murakad 31,000
4. VL Oblikad 29,500
5. VL Murakad 26,571

Kui üksikkandidaadi volitused volikogus peatuvad, saab võrdlusarvude tabeli alusel lisamandaadi VL Oblikad (võrdlusarv 39,333). Volikogu liikme volitused saab esimene VL-i Oblikad kandidaat, kes ei ole veel volitusi saanud. Valimiste järel on VL-i Oblikad nimekirjas kaks asendusliiget (Kandidaat 6 ja Kandidaat 7). Kui aga VL-i Oblikad kõik asendusliikmed on juba volitused saanud, loobuvad mandaadist või ei saa volikogu töös osaleda, saab lisamandaadi võrdlusarvude tabeli alusel järgmine nimekiri, s.t VL Murakad (võrdlusarv 37,2000).

Kui üksikkandidaadi volitused taastuvad, peab volikogust lahkuma lisamandaadi alusel määratud asendusliige. Samuti kui volikokku naaseb volikogu liige nimekirjast, kelle asendusliige on volikokku saanud lisamandaadi alusel, peab lahkuma lisamandaadi alusel volikokku saanud liige ning nimekiri saab oma mandaadi tagasi.

3.4. Tähtajad asendusliikme määramisel

KOKS § 20 lg 4 kohaselt peab valimiskomisjon otsuse asendusliikme määramise kohta tegema viie tööpäeva jooksul pärast otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. KOKS § 18 lõige 3 sätestab veel täiendavalt kolm tööpäeva andmevahetuseks vallasekretäri ning valimiskomisjoni vahel. Tähtaja möödumine ei vabasta valimiskomisjoni otsuse tegemise kohustusest ega too kaasa hilinenult tehtud otsuse ebaseaduslikkust.

KOKS näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alustena ka aluseid, millest valla- või linnasekretär ei pruugi õigeaegselt teada saada või millest teda ei teavitata, näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine (KOKS § 18 lg 1 p 8). KOKS § 18 lõige 2 näeb küll ette, et § 18 lõike 1 punktides 3–8 sätestatud juhul peab volikogu liige ise vastava informatsiooni valla- või linnasekretärile esitama, kuid praktikas ei ole volikogu liikmel tihti huvi seda teha. Sellisel juhul tuleb otsus teha lähtuvalt lõpetamist tingivast asjaolust teadasaamisest ning mitte jääda ootama volikogu liikme avaldust. Näiteks kohtuotsustest saab valla- või linnasekretär sageli teada ajakirjanduse kaudu.

Kui asendusliikme määramise aluseks on esitatud tagasiastumis- või loobumisavaldus, on avalduse esitajal võimalik see tagasi võtta enne seda, kui valimiskomisjon on asendusliikme määramise otsuse teinud.

3.5. Volikogu liikmeks võib saada ka null häält saanud asendusliige

Praegu ei välista valimisseadused, sh Riigikogu valimise seadus, null häält saanud kandidaadi valituks osutumist. KOVVS-is puuduvad igasugused nõuded selle kohta, milline on vähim häälte arv, millega kandidaat võib valituks osutuda.

Arvestada tuleb, et volikogu valimistel ei hääleta valija ainult kandidaadi poolt, vaid ka erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirja poolt. Nimekirjamandaadid (KOVVS § 56 lg 5) jaotatakse just nimelt erakondade ja valimisliitude vahel. Kui mitte võimaldada nimekirjale mandaati põhjendusel, et kandidaat sai null häält, ei saa nimekiri mandaate, milleks tal valimistulemuse kohaselt õigus on. Valijatel on vabadus valida ning praktikas tähendab see tihti seda, et nimekirja poolt hääletades antakse hääl nimekirja esinumbrile. Kui volikogu valimistel on valijate ja kandidaatide arv väike, on täiesti võimalik, et mõni kandidaat ei saagi ühtegi häält.

17. novembril 1999 on Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbivaatamisel leidnud: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuse selgitamise kord ei rajane ainult isikuvalimise põhimõttele, vaid hääletades kandidaadi poolt, hääletab valija samas ka vastava kandidaatide nimekirja poolt. Juhul kui nimekirja mitte ühtegi häält saanud kandidaati ei registreeritaks volikogu liikmeks või asendusliikmeks, tekiks olukord, et nimekiri ei saa valimistel võrdlusarvude alusel võidetud mandaate kätte."

4. Volikogu liikme volituste taastumine

4.1. Volikogu liikme volituste taastamine tuleb vormistada valla või linna valimiskomisjoni otsusena

Ka juhul, kui volitused on peatatud isikliku avalduse alusel tähtajaliselt, s.t KOKS § 201 lõike 1 järgi ei ole vaja avaldust taastamiseks esitada, ei taastu volitused automaatselt, vaid valla või linna valimiskomisjon peab vastu võtma selle kohta otsuse (vt KOVVS § 201 lg 4).

4.2. Volikogu liikme volituste taastumine eeldab volituste olemasolu

Isik, kes on KOKS § 20 lõike 5 alusel asendusliikmete nimekirjas vahele jäetud ning kes volikogu liikme volitusi ei ole saanud (nt oli valla- või linnavalitsuse liige ning ei ole olnud volikogu liige), ei saa automaatselt volikogu liikmeks pärast volikogu liikmeks saamist takistavate asjaolude (vt KOKS § 19 lg 2) äralangemist. Sel juhul jääb ta asendusliikmete nimekirjas esimesele kohale ning saab volikokku alles siis, kui mõni tema erakonna või valimisliidu volikogu liikmetest volitused peatab või lõpetab. Vaata Riigikohtu lahendit asjas 3-4-1-11-08, p-d 12–14.

Näide.

Asendusliikmete nimekirjas esikohal olnud kandidaat kinnitati vallavalitsuse liikmeks. Kui tekkis vajadus määrata asendusliige, jäi ta asendusliikmete nimekirjas vahele, kuid säilitas oma positsiooni nimekirjas. Kaks aastat hiljem esitas ta vallavalitsuse liikme kohalt tagasiastumise avalduse. Hoolimata sellest, et temast asendusliikmete nimekirjas tagapool olnud kandidaat on saanud volikogu liikmeks, ei teki tal õigust selle kandidaadi asemel volikogu liikme volitusi saada. Ta jääb asendusliikmete nimekirjas esikohale ning kui toimub järgmine asendus, saab ta volikogu liikmeks.

Kuigi seadus nimetab expressis verbis, et vaid esimene asendusliige jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjusel, kohaldatakse sätet ka järgmistele (teine, kolmas jne) asendusliikmetele, kes jäävad samuti asendusliikmete nimekirja, kui nad ei saa volikogu töös osaleda nimetatud lõikes märgitud põhjustel. Ehk sätet ei saa tõlgendada selliselt, et sõnastus „esimene asendusliige“ tähendab, et vaid temal on eksklusiivne õigus jääda asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda. Sätet tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Ka teine, kolmas jne asendusliige jääb asendusliikmete nimekirja, kui ta ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjusel. Asendusliikme n-ö järjekoht on liikuv. Kui nimekirjast esimene asendusliige ei saa asendada, astub tema asemele nimekirjas järgmine.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-11-08

4.3. Tagasiastunud linnapea, vallavanema või valla- või linnavalitsuse liikme volikogu liikme volitused saab taastada kohe

Linnapea või vallavanem, kelle volikogu liikme volitused olid peatunud KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 alusel, loetakse tagasiastunuks tagasiastumisavalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varem kui järgmine tööpäev pärast avalduse esitamist (KOKS § 461). Täiendavat protseduuri KOKS ette ei näe (st volikogu ei vabasta linnapead või vallavanemat ametist, samuti ei tule oodata uue linnapea või vallavanema valimist vms). Alates tagasiastumisavalduses märgitud kuupäevast võib valimiskomisjon otsusega tema volikogu liikme volitused taastada, kuid KOKS § 201 lõike 1 kohaselt peab endine linnapea või vallavanem kõigepealt esitama volituste taastamiseks avalduse.

Sama kehtib ka valla- või linnavalitsuse liikme kohta.

4.4. Volikogu liikme volituste taastumisel lahkub viimasena volikogu liikme volitused saanud asendusliige sama erakonna või valimisliidu nimekirjast

Volikogu liikme asendusliige ei ole personaalne, ta ei asenda seda liiget, kelle asemele ta volikokku tuli. 

Näide.

Volikogu liikme A volitused peatusid ning volikogu liikmeks sai sama erakonna nimekirjast asendusliige B. Seejärel peatas volitused sama erakonna nimekirjast volikogu liige C, misjärel volikogu liikmeks sai sama erakonna asendusliige D. Kui volikogu liige A naaseb volikokku, lõpevad asendusliikme D volitused.

4.5. Isikliku avalduse alusel peatatud volikogu liikme volitusi ei saa taastada ennetähtaegselt

Kui volikogu liige on avalduses peatanud volitused mingiks tähtajaks, ei saa ta hiljem esitada avaldust selle tähtaja lühendamiseks. Sellest tulenevalt ei saa volitusi taastada enne kolme kuu möödumist.

Ka Riigikohus on leidnud asjas 3-4-1-8-03, p 18, et pärast volikogu liikme volituste peatamist ei saa tema avalduse alusel volitusi volikogus taastada enne, kui on möödunud volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg.

Kui isik aga soovib volituste peatamise aega pikendada, on tal võimalik esitada täiendav avaldus, kuid ka uus avaldus peab vastama KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 nõuetele, s.t volitusi saab peatada täiendavalt uuesti kolmeks kuuks, mitte pikendada peatumist nädala-kahe kaupa.

Näide.

Volikogu liige peatas oma volitused kuueks kuuks. Pärast nelja kuu möödumist esitas ta avalduse oma volikogu liikme volituste taastamiseks. Seda avaldust valimiskomisjon rahuldada ei saa. 

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-8-03

5. Valla ja linna valimiskomisjoni töökord

5.1. Valla ja linna valimiskomisjoni otsustusvõimelisus

Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees (KOVVS § 16 lg 2).

Koosoleku kutsub kokku esimees või aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. Esimehe ja aseesimehe äraolekul on õigus koosolekut juhatada komisjoni noorimal liikmel kuni uue aseesimehe valimiseni.

Kui valimiskomisjonil puudub nii esimees kui ka aseesimees, tuleb komisjonil pärast kokkukutsumist kõigepealt valida aseesimees.

Kui valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, v.a esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. 

Kui aga kvoorumit ei ole enam võimalik saavutada ning ka asendusliikmed on otsa lõppenud, on valimiskomisjon otsustusvõimetu. Sel juhul peab volikogu nimetama uued valimiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed.

5.2. Valla- või linnasekretäri asendaja täidab ka valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid

KOVVS § 14 lõige 4 sätestab, et kui valla- või linnasekretäri äraoleku ajaks on KOKS § 55 lõike 5 alusel määratud asendaja, täidab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid valla- või linnasekretäri asendaja.

5.3. Valla või linna valimiskomisjoni liikme volituste lõppemine, tagasiastumine ja asendamine

Valla või linna valimiskomisjoni liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused on sätestatud KOVVS § 15 lõikes 2.

Kui valimiskomisjoni liige astub tagasi (KOVVS § 15 lg 2 p 1), peab ta selleks esitama valimiskomisjonile avalduse. Seejärel teatab valimiskomisjoni esimees sellest asendusliikmele, kes asub täitma valimiskomisjoni liikme kohustusi. Eraldi valimiskomisjoni otsust tagasiastumise või asendamise kohta vastu ei võeta. 

Kui valimiskomisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, v.a esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused (KOVVS § 16 lg 6).

Volikogu võtab vastu otsuse ainult valimiskomisjoni liikme vabastamise kohta omal algatusel või valimiskomisjoni ettepanekul (KOVVS § 15 lg 3). Valimiskomisjoni liikme tagasiastumise kohta volikogu otsust ei tee, samuti ei ole volikogul kohustust määrata uut asendusliiget (uusi asendusliikmeid), kui selleks otsene vajadus puudub (s.t valimiskomisjonil on piisavalt tegevliikmeid).

5.4. Valla ja linna valimiskomisjoni otsuse jõustumine ja vormistamine

KOVVS kohaselt jõustub valimiskomisjoni otsus allakirjutamisest (KOVVS § 13 lg 2) ning volikogu liikme volitused peatuvad ja asendusliikme volitused algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest (KOKS § 20 lg 2 ja 3). 

KOVVS § 16 lõike 4 kohaselt valla ja linna valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse valla või linna veebilehel ning valla või linna dokumendiregistris. Kuna valimiskomisjoni koosolekud on avalikud, on korrektne avalikustada eelnevalt ka koosoleku toimumise aeg ja arutusele tulevad küsimused.

Volikogu liikme volitusi ei saa peatada tagantjärele ega asendusliiget nimetada volikogu liikmeks tagasiulatuvalt. Kui nõutav valimiskomisjoni otsus jäi tähtaegselt tegemata, tuleb see teha esimesel võimalusel, kuid ikkagi arvestada KOKS § 20 lõikes 3 sätestatut. Samuti ei peatata volikogu liikme volitusi ega määrata asendusliiget etteulatuvalt, kuna vahepeal võib volikogu koosseisus veelgi muudatusi olla. 

Siinkohal tuleb möönda, et kui valimiskomisjonil on keeruline koguneda ja otsustusvõimelisust saavutada (nt riigipühade ajal), kuid on vajadus teha volikogus asendus enne järgmist volikogu istungit, on praktikas otsuseid vormistatud ka selliselt, et volitused peatatakse või lõpetatakse tulevikus. Tegemist on aga erandliku olukorraga.

Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni, kas ta soovib volikogu töös osaleda (KOKS § 20 lg 52).

Kui otsus puudutab mõne volikogu liikme õigusi (volituste peatamine, asendusliikme määramine), tuleb valimiskomisjoni koosolekust neid teavitada, samuti edastada neile otsus. Huvitatud isikuks tuleb lugeda vaid isikut, kelle õigusi tehtav otsus otseselt puudutab. Näiteks ühe volikogu liikme volituste peatamine, lõpetamine või taastamine ei puuduta nende volikogu liikmete huve, kelle volitusi tehtav otsus ei mõjuta. Küll aga puudutab volituste taastamine asendusliiget, kelle volikogu liikme volitused selle tulemusena lõpevad.

Otsuses tuleks kajastada kõik asjaolud, sh ka asendusliikme määramise (arutlus)käik. Kui asendusliige loobub või ta jäetakse vahele vastavalt KOKS § 20 lõigetele 4 ja 5, on oluline ka see ära märkida. Vastasel korral ei ole valimiskomisjoni otsusest arusaadav asendamise järjekord. Niisugune esitus aitab ära hoida seda, et mõni asendusliige kogemata vahele jäetakse.

Otsuse edastamine on vajalik ka seetõttu, et kuigi KOVVS § 66 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul pärast otsuse tegemist, arvatakse tegelikkuses tähtaega otsuse kättetoimetamisest.

Lisaks peab valla või linna valimiskomisjoni otsuses sisalduma vaidlustamisviide, teisisõnu otsuses tuleb ära tuua KOVVS § 66 lõikes 1 sätestatud otsuse vaidlustamise kord.

5.5. Valimiskomisjonile esitatud avaldused peavad olema arusaadavad ja need tuleb registreerida

Valimiskomisjonile esitatud avaldusest peab selguma avaldaja tahe. Vajadusel tuleb avaldajalt küsida selgitust. Näiteks võib tuua Riigikohtu lahendi asjas 3-4-1-29-15, milles vaidlus keskendus sellele, mida täpselt avaldaja ikkagi taotles. Selliseid tingimuslikke avaldusi tuleks lasta avaldajal täpsustada.

Nagu ülalpool märgitud, tuleb volituste peatamise avalduses kindlasti kuupäevaliselt ära märkida volituste peatamise tähtaeg.

Avaldust tuleb täpsustada ka juhul, kui avaldus on KOKS-i järgi lubatav, kuid tundub, et avaldaja ei ole õiguslikke asjaolusid õigesti hinnanud.

Näiteks ei ole vajadust esitada avaldust volikogu liikme volituste peatamiseks juhul, kui isik nimetati valla- või linnavalitsuse liikmeks, sest vastavalt KOKS § 19 lõike 2 punktile 1 tuleb tema volitused niikuinii peatada. Samuti ei ole sobiv esitada avaldust volikogu liikme volituste peatamiseks volikogu koosseisu volituste lõpuni – sel juhul tuleb esitada tagasiastumisavaldus vastavalt KOKS § 18 lõike 1 punktile 2.

Valimiskomisjonile esitatud avaldused tuleb registreerida. Eriti oluline on see volikogu liikme volituste peatamise ja taastamise avalduste puhul, kuna nendest tulenevaid valimiskomisjoni otsuseid võidakse vaidlustada.

Temaatilised viited

Riigikohtu lahend 3-4-1-29-15

5.6. Valimiskomisjon korraldab valimisi ainult seaduses sätestatud juhtudel

KOKS § 44 lõike 3 kohaselt korraldab valimiskomisjon volikogu esimehe valimise vaid volikogu esimesel istungil. Pärast esimehe valimist ei ole järgmiste esimeeste (aga ka aseesimeeste) valimine enam valimiskomisjoni pädevuses.

Isikud, kes on valimiskomisjoni liikmed, võivad pärast seda küll volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldamisel selleks moodustatud komisjoni koosseisus osaleda, kuid nad ei osale selles valla või linna valimiskomisjoni liikmena. Samuti ei korralda valimiskomisjon linnapea või vallavanema valimist, arvamusküsitlusi ja muud. Ka valla või linna põhimäärusega ei saa valimiskomisjonile anda ülesandeid, mida KOVVS ega KOKS ette ei näe.

Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli ning võtab seejärel vastu otsuse volikogu esimehe valimise tulemuste kohta. Esimesel istungil ei kinnita volikogu hääletamisega valimiskomisjoni otsust (või valimistulemusi), sest valimiskomisjoni otsus kehtib volikogu tegevusest sõltumatult. 

5.7. Volikogu esimese istungi päevakord on ammendavalt piiritletud

KOVVS § 68 lõike 5 kohaselt kutsub valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. Istungi kokkukutsumisel ei pea järgima KOKS § 43 lõikes 3 sätestatud istungi kutse saatmise nõudeid.

Volikogu esimese istungi päevakord on määratud KOKS § 44 lõikes 3: „Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine.“ 

Seega muid küsimusi (k.a vallavanema või linnapea valimine) esimese istungi päevakorda panna ei saa.

6. Lühendid

ATS – avaliku teenistuse seadus
KOKS – kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
KOVVS – kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus
TLS – töölepingu seadus
VL – valimisliit