Valimised.ee pealeht

Print

Valimistulemuste kindlakstegemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad, valimisliidud kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada igas vallas või linnas. Valimisliit moodustatakse ühes vallas või linnas ja ta saab osaleda valimistel ainult selles vallas või linnas.

Valitava volikogu suurus varieerub olenevalt valla või linna elanike arvust.

Vallas või linnas võib olla moodustatud üks või mitu valimisringkonda. Hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks valimistulemused igas valimisringkonnas eraldi. Tallinnas on kolmeastmeline valimistulemuste kindlakstegemise süsteem ja lõplikud valimistulemused tehakse kindlaks ülelinnaliselt kompensatsioonimandaatidena.

 

A Valimistulemuste kindlakstegemine vallas või linnas, kus on moodustatud üks valimisringkond

Kogu valla või linna territoorium moodustab ühe valimisringkonna.

1. Isikumandaatide jaotamine

Kuidas jaotatakse?

Kõigepealt jagatakse vallas või linnas kandidaatidele antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse lihtkvoot.

Valem: kehtivate häälte arv / mandaatide arv = lihtkvoot

Kes osutub valituks?

Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi.

Näide

Vallas on 1400 kehtivat häält. Mandaatide arv on 7. Seega lihtkvoot on 1400/7=200 häält. Valimisliidu B kandidaat, kes sai 200 häält, osutub valituks.

2. Nimekirjamandaatide jaotamine

Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse järgi jäänud mandaadid d'Hondti jagajate meetodi abil.

d'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne.

Nimekirjamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest (vaata näide 4).

Kuidas jaotatakse?

d'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale ja valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna või valimisliidu häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Kui erakond või valimisliit on juba saanud isikumandaadi, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elementi, kui mitu isikumandaati erakond või valimisliit sai.

Näide

Kahe nimekirja vahel jaotatakse 6 seni jaotamata mandaati. 

Erakond A: Häälte arv 700
Võrdlusarvud
1) 700/1=700
2) 700/2=350
3) 700/3=233,3
4) 700/4=175
5) 700/5=140
jne

Valimisliit B: häälte arv 500. Näites sai valimisliidu B kandidaat ühe isikumandaadi. Sel juhul alustatakse valimisliidu B võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. 

Võrdlusarvud: 
1) 500/2=250 
2) 500/3=166,7
3) 500/4=125
4) 500/5=100 
jne 

Kuus nimekirjamandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1) erakond A - võrdlusarv 700 
2) erakond A - võrdlusarv 350
3) valimisliit B – võrdlusarv 250
4) erakond A – võrdlusarv 233.3
5) erakond A – võrdlusarv 175
6) valimisliit B – võrdlusarv 166,7

Kes osutub valituks?

Nimekirjamandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaatide ringkonnanimekirja põhjal. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule ning mandaadi saab kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need isikud, kes juba said isikumandaadi.

Valla või linna valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli.

 

B Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga vallas või linnas

Mitme valimisringkonnaga vallas või linnas jaotatakse mandaadid valimisringkondade vahel enne valimisi lähtudes valijate arvust. Erakonnad ja valimisliidud võivad oma kandidaatide nimekirjad esitada igas valimisringkonnas. Iga valimisringkonna kohta tehakse eraldi kindlaks lõplik valimistulemus.

1. Isikumandaatide jaotamine valimisringkonnas

Kuidas jaotatakse?

Kõigepealt jagatakse valimisringkonna kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi.

Valem: kehtivate häälte arv / mandaatide arv = lihtkvoot

Näide

Ringkonnas on 4000 kehtivat häält. Mandaatide arv on 5. Seega lihtkvoot on 4000/5=800 häält. Kandidaat, kes sai vähemalt 800 häält, osutub valituks.

2. Nimekirjamandaatide jaotamine valimisringkonnas

Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse järgi jäänud mandaadid d'Hondti jagajate meetodi abil.

d'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne.

Nimekirjamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Näide:

Vallas on 6000 kehtivat häält. 5% kehtivatest häältest on 300. Erakond C kogus kõikides valimisringkondades kokku 1200 häält. Valimisliit D kogus kokku 500 häält. Valimisliit E seadis kandidaadid üles ainult ühes valimisringkonnas ja kogus 255 häält. Erakond C ja valimisliit D jätkavad nimekirjamandaatide jagamisel. Valimisliit E sai hääli alla 5 % ja nimekirjamandaatide jaotamisel ei saa jätkata.

Kuidas jaotatakse?

d'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale ja valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna või valimisliidu häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Kui erakond või valimisliit on juba saanud isikumandaadi, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elementi, kui mitu isikumandaati erakond või valimisliit sai.

Näide

Vallavolikogu on seitsme liikmeline ja moodustatud on kaks valimisringkonda. Valimisliit B kandidaat sai valimisringkonnas nr 1 juba ühe isikumandaadi.

Valimisringkond nr 1

Kahe nimekirja vahel jaotatakse valimisringkonnas veel jagamata 2 mandaati. 

Erakond A: Häälte arv 200 
Võrdlusarvud: 
1) 200/1=200 
2) 200/2=100 
3) 200/3=66,7 
jne 

Valimisliit B: häälte arv 350. Valimisliidu B kandidaat sai ühe isikumandaadi. Sel juhul alustatakse valimisliidu B võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. 

Võrdlusarvud: 
1) 350/2=175 
2) 350/3=116,7 
3) 350/4=87,5 
jne 

Kaks nimekirjamandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1) erakond A - võrdlusarv 200 
2) valimisliit B - võrdlusarv 175 

Valimisringkond nr 2

Kahe nimekirja vahel jaotatakse valimisringkonnas 4 mandaati. 

Erakond A: Häälte arv 300
Võrdlusarvud: 
1) 300/1=300 
2) 300/2=150 

3) 300/3=100 
jne 

Valimisliit B: häälte arv 400 
Võrdlusarvud: 
1) 400/1=400 
2) 400/2=200 
3) 400/3=133,3 
jne 

Neli nimekirjamandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1) valimisliit B - võrdlusarv 400 
2) erakond A - võrdlusarv 300 
3) valimisliit B - võrdlusarv 200
4) erakond A - võrdlusarv 150

Vallavolikogu seitse kohta jagunesid järgmiselt:

1) erakond A - 3 mandaati
2) valimisliit B - 4 mandaati

Kes osutub valituks?

Nimekirjamandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaatide ringkonnanimekirja põhjal. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule ning mandaadi saab kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need isikud, kes juba said isikumandaadi.

Valla või linna valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli.

 

C Mandaatide jaotamine Tallinnas

1. Isikumandaatide jaotamine valimisringkonnas

Isikumandaatide jaotamine toimub samamoodi nagu teistes valdades ja linnades (vaata näited 1 ja 3).

2. Ringkonnamandaatide jaotamine valimisringkonnas 

Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad või valimisliidud, kes kogusid ülelinnaliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Kuidas jaotatakse?

Ringkonna tasandil erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti.

Kui erakond või valimisliit on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.

Valem: erakonna (valimisliidu) häälte arv / lihtkvoot = erakonna (valimisliidu) mandaatide arv ringkonnas.

Näide:

Lihtkvoot on 2000. Erakond või valimisliit saab 5000 häält. Seega on erakonnal või valimisliidul õigus ringkonnas saada 2 ringkonnamandaati, sest 5000/2000=2,5. Kuid kui erakond või valimisliit on saanud juba ühe isikumandaadi, on tal õigus saada lisaks ainult 1 ringkonnamandaat.

Kes osutub valituks?

Erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub kandidaat, kes on ümberreastatud nimekirjas eespool.

3. Kompensatsioonimandaatide jaotamine Tallinnas

Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid ülelinnaliselt, kasutades d'Hondti jagajate meetodit. d'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülelinnaliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Kuidas jaotatakse?

d'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale või valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna või valimisliidu nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna või valimisliidu häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Kui erakond või valimisliit on juba saanud kas isikumandaadi või ringkonnamandaadi, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elementi, kui mitu mandaati erakond või valimisliit sai.

Näide

Ülelinnaliselt jaotatakse kolm mandaati. Oletame, et eelmises näites on erakond A saanud ühe ringkonnamandaadi. Sel juhul alustatakse erakonna A võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. 

Erakond A: Häälte arv 3000 
Võrdlusarvud: 
1) 3000/2=1500 
2) 3000/3=1000 
3) 3000/4=750 
jne 

Valimisliit B: häälte arv 2700 
Võrdlusarvud: 
1) 2700/1=2700 
2) 2700/2=1350 

3) 2700/3=900 
jne 

Kolm mandaati jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 
1) valimisliit B - võrdlusarv 2700 
2) erakond A - võrdlusarv 1500 
3) valimisliit B - võrdlusarv 1350

Kes osutub valituks?

Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on ülelinnalises nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.

Tallinna valimistulemuste kohta koostab linna valimiskomisjon protokolli.