Valimised.ee pealeht
Asukohas hääletamine
Kui valija ei viibi oma elukohajärgses valimisringkonnas ja ei saa oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas.
Asukohas hääletamine toimub kuuendast päevast enne valimispäeva kuni kolmanda päevani enne valimispäeva (esmaspäevast neljapäevani). Hääletamist korraldatakse kell 9.00-20.00 valija ajutises eluruumis. Asukohas hääletamist ei tohi segi ajada kodus hääletamisega.
Taotlus asukohas hääletamiseks tuleb esitada kirjalikult väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) kuni valimispäevale eelneva nädala kolmanda päeva (neljapäeva) kella 14.00-ni.
Taotluses tuleb märkida asukohas hääletamise taotlemise põhjus, näiteks:
- terviseseisund
- kõrge iga
- rasked teeolud
- transpordivõimaluste puudumine
Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest.
Asukohas hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Hääletamiseks on vajalik isikut tõendav dokument, sest hääletamisõigus tehakse kindlaks isikukoodi alusel. Valija peab teadma ka, kus on tema rahvastikuregistri järgne elukoht, sest ümbrikus hääletamissedel saadetakse valija elukohajärgsesse valimisringkonda.
Hääletamiseks annab jaoskonnakomisjoni liige valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja koopia. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja ja elektroonilises valijate nimekirjas tehakse tema hääletamise kohta märge.
Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli jaoskonnakomisjoni liikme antud sisemisse (väiksemasse) ümbrikku, mille paneb välimisse (suuremasse) ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija nimi, isikukood ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva.
Ümbrikus hääletamissedeli laseb valija ise väljaspool elukohajärgset valimisringkonda asukohas hääletamiseks ette nähtud hääletamiskasti. Iga valija hääletab ise ja kedagi teist selleks volitada ei saa. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte kandidaat.
Kui valija viibib eelhääletamise ajal haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses, on tal võimalik seal hääletada. Eraldi taotlust esitada ei ole vaja, hääletamise korraldab jaoskonnakomisjon koostöös asutuse administratsiooniga.
Samamoodi korraldatakse hääletamine kinnipidamiskohtades hääleõiguslikele isikutele, kes ei kanna vanglakaristust. Taotluse hääletamise korraldamiseks esitab asutuse administratsioon.
Rahvahääletus korraldatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevase hoolekandeasutuse kuuendast päevast kuni kolmanda päevani enne rahvahääletuse päeva. Hääletamine mitte oma elukohajärgses asukohas korraldatakse siis kodus hääletamiseks ette nähtud korras.