Selgitused

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 19. märtsil 1992. a vastu otsuse „Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamise kohta. Otsuse kohaselt pidas Ülemnõukogu vajalikuks viia rahvahääletus läbi 1992. a maikuus, kuid luges Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse eelnõu „veel vähe tuginevaks Eesti rahva ja poliitiliste jõudude üksmeelele, et seda sellisel kujul rahvahääletusele panna“ ning tegi assambleele ülesandeks tööd jätkata.

Küll aga alustati koheselt ettevalmistusi rahvahääletuse korraldamiseks. 16. aprillil 1992. a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ettevalmistamise kohta“, mis nägi ette Vabariigi Valimiskomisjoni ning territoriaalkomisjonide moodustamise, samuti sätestas, kes on rahvahääletusel hääleõiguslikud. Otsus nägi ette, et ettevalmistamisel juhindutakse 6. aprillil 1992. a vastu võetud Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseadusest.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 20. mail 1992. a vastu otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta. Rahvahääletuse päevaks määrati 28. juuni 1992. a.

Otsuse punkti 3 kohaselt pandi rahvahääletusele järgmised küsimused järgmiste vastusevariantidega:

Küsimus: „Kas Teie olete rahvahääletusele esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt?“

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Küsimus: „Kas Teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusse lisatakse säte:

„Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimisel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“?“ 

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Ülemnõukogu 16. aprilli 1992. a otsuse kohaselt võisid rahvahääletusest osa võtta kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes rahvahääletuse toimumise päeval on vähemalt 18-aastased. Hääleõigus tuli tagada ka välisriigis elavatele ja seal viibivatele kodanikele Eesti Vabariigi välisesinduste kaudu. Hääletajate nimekirjade koostamine tehti ülesandeks jaoskonnakomisjonidele. Hääletajate nimekirjade koostamine oli seejuures ühitatud rahareformi ettevalmistamise käigus koostatavate Eesti elanike rahavahetusnimekirjade loomisega. Rahavahetusnimekirja kandmisel oli võimalik täita rahvastiku arvestuse kaart, mille alusel määratleti kodakondsus. Nende kaartide alusel koostati rahvahääletuse hääletajate nimekirjad. Ka rahvahääletuse käigus oli hääletajal võimalik määratleda kodakondsus ning osaleda hääletamisel. Rahvahääletuse jooksul lisati nimekirjadesse 42 971 hääletaja.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsus nägi ette rahvahääletuse korraldamiseks maakondade ja vabariiklike linnade esindajatest kuni 30-liikmelise Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise. Samuti pidid maakondade ja vabariiklike linnade volikogud moodustama maakondade ja linnade valimiste territoriaalkomisjonid. Territoriaalkomisjonid omakorda moodustasid valimiste jaoskonnakomisjonid.

Rahvahääletus viidi läbi samades valimisjaoskondades, mis olid moodustatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimisteks, kuid lubatud oli teha muudatusi.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse kohaselt oli igal rahvahääletusest osavõtjal 2 häält, millest ühe pidi ta andma põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt (või vastu) ja teise esitatud lisaküsimuse poolt (või vastu). Otsus sätestas, et rahvahääletusest osavõtjad hääletavad isiklikult ja vahetult, hääletamine on salajane ja vabatahtlik ning osavõtuõiguse ja vaba tahteavalduse teostamise takistamine on keelatud.

Otsuse kohaselt algas eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades 15. juunil. Hääletamine toimus elukohajärgses valimisjaoskonnas. Vabariigi Valimiskomisjonil oli õigus avada ajutisi valimisjaoskondi ka ravi-, puhke- ja eelvangistuskohtades. Eelhääletas 162 291 valijat (36,3%). Eelhääletamise populaarsust mõjutas asjaolu, et 20. juunil toimus rahareform, mistõttu inimesed, kes läksid raha vahetama, kasutasid samaaegselt ka võimalust eelhääletada.

Võimalik oli hääletada Eesti Vabariigi välisesindustes, samuti oli lubatud valimisjaoskondi välisriigis avada väljaspool välisesindust. Välisriikides oli 16 valimisjaoskonda, jaoskonnad kuulusid territoriaalselt Lõuna-Tallinna alla (tabelis „lisajaoskonnad“).

Hääletamist oli lubatud korraldada ka laevadel, mis on rahvahääletuse päeval sõidus. Seejuures oli laevade jaoskonnakomisjonidel õigus ise valmistada Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kinnitatud näidise kohaseid hääletamissedeleid juhul, kui neid laevale toimetada ei olnud võimalik.

Otsus nägi ette, et vajalikule hulgale hääletamissedelitele võis lisada ka vene- või muukeelse teksti.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse punkti 17 kohaselt loetakse Eesti Vabariigi põhiseadus ja põhiseaduse rakendamise seadus vastuvõetuks rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui seaduste poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu. Lisaküsimuses sätestatu loetakse rahvahääletuse toimumise päeval põhiseaduse rakendamise seadusesse lisatuks juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui lisaküsimuses sätestatu poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu.

Hääletustulemused kinnitas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS
1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletuse tulemuste ja rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» alusel rahvahääletusele pandud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli kantud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 708, kellest põhiseaduse ja rakendusseaduse eelnõude poolt hääletas 407 867, vastu 36 147 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 2694 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» p. 17 lg 1 ning p. 18 alusel Eesti Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

1. Lugeda Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus rahvahääletusel vastuvõetuks.

2. Kuulutada Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus jõustunuks 1992. aasta 3. juulist.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

Ka rahvahääletusele pandud lisaküsimuse hääletustulemuste kohta võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS
Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse 1992. a 28. juuni rahvahääletuse tulemuste kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 3 fikseeritud lisaküsimuse rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli k antud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 478, kellest vastas lisaküsimusele jaatavalt 205 980 ja eitavalt 236 819 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 3679 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 17 lg. 2 ning p. 18 alusel Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

Lugeda lisaküsimuses sätestatu („Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimistel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“) rahvahääletusel mitte vastu võetuks.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI 

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

Statistiline ülevaade

Hääletamisest osavõtt

Hääletamistulemus