Valimised.ee pealeht

Print

Rahvahääletus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse osas 28. juunil 1992. aastal

Selgitused

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 19. märtsil 1992. a vastu otsuse „Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamise kohta. Otsuse kohaselt pidas Ülemnõukogu vajalikuks viia rahvahääletus läbi 1992. a maikuus, kuid luges Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse eelnõu „veel vähe tuginevaks Eesti rahva ja poliitiliste jõudude üksmeelele, et seda sellisel kujul rahvahääletusele panna“ ning tegi assambleele ülesandeks tööd jätkata.

Küll aga alustati koheselt ettevalmistusi rahvahääletuse korraldamiseks. 16. aprillil 1992. a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ettevalmistamise kohta“, mis nägi ette Vabariigi Valimiskomisjoni ning territoriaalkomisjonide moodustamise, samuti sätestas, kes on rahvahääletusel hääleõiguslikud. Otsus nägi ette, et ettevalmistamisel juhindutakse 6. aprillil 1992. a vastu võetud Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseadusest.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 20. mail 1992. a vastu otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta. Rahvahääletuse päevaks määrati 28. juuni 1992. a.

Otsuse punkti 3 kohaselt pandi rahvahääletusele järgmised küsimused järgmiste vastusevariantidega:

Küsimus: „Kas Teie olete rahvahääletusele esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt?“

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Küsimus: „Kas Teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusse lisatakse säte:

„Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimisel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“?“ 

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Ülemnõukogu 16. aprilli 1992. a otsuse kohaselt võisid rahvahääletusest osa võtta kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes rahvahääletuse toimumise päeval on vähemalt 18-aastased. Hääleõigus tuli tagada ka välisriigis elavatele ja seal viibivatele kodanikele Eesti Vabariigi välisesinduste kaudu. Hääletajate nimekirjade koostamine tehti ülesandeks jaoskonnakomisjonidele. Hääletajate nimekirjade koostamine oli seejuures ühitatud rahareformi ettevalmistamise käigus koostatavate Eesti elanike rahavahetusnimekirjade loomisega. Rahavahetusnimekirja kandmisel oli võimalik täita rahvastiku arvestuse kaart, mille alusel määratleti kodakondsus. Nende kaartide alusel koostati rahvahääletuse hääletajate nimekirjad. Ka rahvahääletuse käigus oli hääletajal võimalik määratleda kodakondsus ning osaleda hääletamisel. Rahvahääletuse jooksul lisati nimekirjadesse 42 971 hääletaja.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsus nägi ette rahvahääletuse korraldamiseks maakondade ja vabariiklike linnade esindajatest kuni 30-liikmelise Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise. Samuti pidid maakondade ja vabariiklike linnade volikogud moodustama maakondade ja linnade valimiste territoriaalkomisjonid. Territoriaalkomisjonid omakorda moodustasid valimiste jaoskonnakomisjonid.

Rahvahääletus viidi läbi samades valimisjaoskondades, mis olid moodustatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimisteks, kuid lubatud oli teha muudatusi.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse kohaselt oli igal rahvahääletusest osavõtjal 2 häält, millest ühe pidi ta andma põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt (või vastu) ja teise esitatud lisaküsimuse poolt (või vastu). Otsus sätestas, et rahvahääletusest osavõtjad hääletavad isiklikult ja vahetult, hääletamine on salajane ja vabatahtlik ning osavõtuõiguse ja vaba tahteavalduse teostamise takistamine on keelatud.

Otsuse kohaselt algas eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades 15. juunil. Hääletamine toimus elukohajärgses valimisjaoskonnas. Vabariigi Valimiskomisjonil oli õigus avada ajutisi valimisjaoskondi ka ravi-, puhke- ja eelvangistuskohtades. Eelhääletas 162 291 valijat (36,3%). Eelhääletamise populaarsust mõjutas asjaolu, et 20. juunil toimus rahareform, mistõttu inimesed, kes läksid raha vahetama, kasutasid samaaegselt ka võimalust eelhääletada.

Võimalik oli hääletada Eesti Vabariigi välisesindustes, samuti oli lubatud valimisjaoskondi välisriigis avada väljaspool välisesindust. Välisriikides oli 16 valimisjaoskonda, jaoskonnad kuulusid territoriaalselt Lõuna-Tallinna alla (tabelis „lisajaoskonnad“).

Hääletamist oli lubatud korraldada ka laevadel, mis on rahvahääletuse päeval sõidus. Seejuures oli laevade jaoskonnakomisjonidel õigus ise valmistada Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kinnitatud näidise kohaseid hääletamissedeleid juhul, kui neid laevale toimetada ei olnud võimalik.

Otsus nägi ette, et vajalikule hulgale hääletamissedelitele võis lisada ka vene- või muukeelse teksti.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse punkti 17 kohaselt loetakse Eesti Vabariigi põhiseadus ja põhiseaduse rakendamise seadus vastuvõetuks rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui seaduste poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu. Lisaküsimuses sätestatu loetakse rahvahääletuse toimumise päeval põhiseaduse rakendamise seadusesse lisatuks juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui lisaküsimuses sätestatu poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu.

Hääletustulemused kinnitas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS
1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletuse tulemuste ja rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» alusel rahvahääletusele pandud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli kantud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 708, kellest põhiseaduse ja rakendusseaduse eelnõude poolt hääletas 407 867, vastu 36 147 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 2694 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» p. 17 lg 1 ning p. 18 alusel Eesti Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

1. Lugeda Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus rahvahääletusel vastuvõetuks.

2. Kuulutada Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus jõustunuks 1992. aasta 3. juulist.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

Ka rahvahääletusele pandud lisaküsimuse hääletustulemuste kohta võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS
Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse 1992. a 28. juuni rahvahääletuse tulemuste kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 3 fikseeritud lisaküsimuse rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli k antud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 478, kellest vastas lisaküsimusele jaatavalt 205 980 ja eitavalt 236 819 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 3679 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 17 lg. 2 ning p. 18 alusel Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

Lugeda lisaküsimuses sätestatu („Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimistel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“) rahvahääletusel mitte vastu võetuks.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI 

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

 

 

Statistiline ülevaade

  Põhiküsimus Lisaküsimus
Hääletajaid 669 080 669 080
Hääletanuid 446 708 446 478
Hääletamisest osavõtt, % 66,8 66,8
Kehtivaid sedeleid 444 014 442 799
Kehtetuid sedeleid 2694 3679
Kehtetute sedelite osakaal, % 0,6 0,8
Eelhääletanuid 162 291 162 291
Eelhääletanute osakaal hääletanutest 36,3 36,4

 

Hääletamisest osavõtt

       

Põhiküsimus

Lisaküsimus

Maakond/linn/linnaosa Hääletajaid Hääletanuid % Kehtivaid sedeleid Kehtetuid sedeleid Kehtivaid sedeleid Kehtetuid sedeleid
Tallinn: Lõuna-Tallinn
(sh Saue)
41 147 28 901 70,2 28 773 128 28 697 230
Tallinn: Põhja-Tallinn 29 959 20 393 68,1 20 277 116 20 208 178
Tallinn: Lääne-Tallinn 46 410 32 208 69,4 32 099 109 31 961 204
Tallinn: Ida-Tallinn
(sh Maardu)
42 242 27 424 64,9 27 312 112 27 240 178
Harjumaa 45 502 32 502 71,4 32 314 188 32 252 229
Raplamaa 22 768 15 838 69,6 15 757 81 15 715 113
Hiiumaa 7 668 5 511 71,9 5 473 38 5 449 60
Läänemaa 17 259 11 662 67,6 11 556 106 11 489 157
Saaremaa 25 334 17 061 67,3 16 908 153 16 878 194
Kohtla-Järve linn 13 800 8 140 60,0 8 090 50 8 060 78
Narva linn 6 096 4 146 68,0 4 061 85 4 081 65
Sillamäe linn 446 381 85,4 381 0 377 4
Ida-Virumaa 15 562 11 699 75,1 11 631 68 11 607 79
Järvamaa 27 374 19 139 69,9 19 035 104 18 996 137
Lääne-Virumaa 40 978 26 497 64,7 26 311 186 26 213 269
Jõgevamaa 25 945 15 491 59,7 15 410 81 15 328 141
Viljandimaa 42 892 30 104 70,2 29 955 149 29 908 175
Tartu linn 54 259 31 384 57,8 31 099 285 31 044 339
Tartumaa 27 616 17 964 65,1 17 872 92 17 865 99
Põlvamaa 21 218 12 028 57,0 11 971 57 11 958 73
Valgamaa 22 705 15 313 67,4 15 239 74 15 177 135
Võrumaa 26 295 16 875 64,2 16 751 124 16 703 158
Pärnu linn 29 678 19 775 66,6 19 588 187 19 512 227
Pärnumaa 27 613 18 030 65,3 17 935 95 17 894 118
Lisajaoskonnad 8 314 8 242 99,1 8 216 26 8 187 39
KOKKU 669 080 446 708 66,8 444 014 2694 442 799 3679

 

Hääletamistulemus

 

Põhiküsimus

Lisaküsimus

Maakond/linn/linnaosa Jah-hääli % Ei-hääli % Kokku Jah-hääli % Ei-hääli % Kokku
Tallinn: Lõuna-Tallinn (sh Saue) 26 568 91,9 2205 7,6 28 773 11 816 40,8 16 881 58,4 28 697
Tallinn: Põhja-Tallinn 19 009 93,2 1268 6,2 20 277 8 028 39,4 12 180 59,8 20 208
Tallinn: Lääne-Tallinn 30 090 93,4 2009 6,2 32 099 12 286 38,2 19 675 61,2 31 961
Tallinn: Ida-Tallinn (sh Maardu) 25 659 93,6 1653 6,1 27 312 10 700 39,0 16 540 60,3 27 240
Harjumaa 29 957 92,2 2357 7,3 32 314 14 954 46,0 17 298 53,3 32 252
Raplamaa 13 857 87,5 1900 12,0 15 757 7 006 44,3 8 709 55,0 15 715
Hiiumaa 5 088 92,3 385 7,0 5 473 2 382 43,2 3 067 55,7 5 449
Läänemaa 10 753 92,2 803 6,9 11 556 5 045 43,3 6 444 55,3 11 489
Saaremaa 15 668 91,8 1240 7,3 16 908 7 703 45,1 9 175 53,7 16 878
Kohtla-Järve linn 7 657 94,1 433 5,3 8 090 4 445 54,6 3 615 44,4 8 060
Narva linn 3 604 86,9 457 11,0 4 061 3 467 83,6 614 14,8 4 081
Sillamäe linn 352 92,4 29 7,6 381 316 82,9 61 16,0 377
Ida-Virumaa 10 835 92,6 796 6,8 11 631 6 087 52,1 5 520 47,2 11 607
Järvamaa 17 069 89,2 1966 10,3 19 035 9 984 52,2 9 012 47,1 18 996
Lääne-Virumaa 24 743 93,4 1568 5,9 26 311 12 047 45,5 14 166 53,5 26 213
Jõgevamaa 14 015 90,5 1395 9,0 15 410 8 046 52,0 7 282 47,1 15 328
Viljandimaa 27 830 92,5 2125 7,1 29 955 18 766 62,4 11 142 37,0 29 908
Tartu linn 28 655 91,3 2444 7,8 31 099 11 903 37,9 19 141 61,0 31 044
Tartumaa 16 161 90,0 1711 9,5 17 872 8 903 49,6 8 962 49,9 17 865
Põlvamaa 10 779 89,6 1192 9,9 11 971 5 978 49,7 5 980 49,7 11 958
Valgamaa 14 129 92,3 1110 7,3 15 239 8 227 53,7 6 950 45,4 15 177
Võrumaa 15 649 92,7 1102 6,5 16 751 7 555 44,8 9 148 54,3 16 703
Pärnu linn 17 528 88,6 2060 10,4 19 588 8 295 42,0 11 217 56,8 19 512
Pärnumaa 14 202 78,8 3733 20,7 17 935 10 368 57,6 7 526 41,8 17 894
Lisajaoskonnad 8 010 97,2 206 2,5 8 216 1 673 20,3 6 514 79,2 8 187
KOKKU 407 867 91,9 36 147 8,1 444 014 205 980 46,5 236 819 53,5 442 799