Elektroonilise hääletamise turvalisus algab valijarakendusest. Elektrooniline hääl allkirjastatakse valija arvutis ja saadetakse sealt edasi elektroonilisse valimiskasti, mille tulemusena ei ole kellelgi võimalik digiallkirjastatud dokumendi sisu enam muuta. Sellega välistame olukorra, kus näiteks kusagil mujal tekitatakse allkirjastatud dokument ja selle tekitamise käigus vahetatakse ära tema sisu ehk valija hääl.

Selleks, et välistada valija arvutis pahavara, mis muudab valiku sisu valija teadmata, oleme loonud nutiseadmele kontrollrakenduse. Täiesti eraldiseisva seadmega saab kontrollida, kas allkirjastatud e-hääle sisu vastab tõepoolest sellele, kelle poolt valija valijarakenduses valis.

Selleks, et kontrollimise rakendust ei oleks võimalik kuidagi QR-koodiga petta, laeme nutiseadmesse elektroonilisest valimiskastist alla valija reaalse hääle. Selle tagamiseks kontrollime, kas hääl on antud ID-kaardi või mobiil-ID-ga. See aitab tuvastada ega kliendi arvutis pole töötanud pahavara, mis kliendi eest häält allkirjastab.

Lisaks sellele avame allalaetud ja allkirjastatud faili sees oleva valiku ning kuvame selle valijale. See on tarvilik selleks, et välistada olukorda, kus valija arvutis krüpteeritakse valik vale võtmega või et valiku sisu muudetakse valija teadmata. Siiani pole tulnud ühtegi pöördumist, et kontrollrakenduses kuvatav valik oleks olnud teine võrreldes valijarakenduses tehtud valikuga.

Kui elektroonilised hääled on jõudnud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) elektroonilisse valimiskasti, peame olema kindlad valimiskasti tervikluses ning et keegi ei saaks sealt hääli omavoliliselt eemaldada. Selleks kasutame sõltumatut kolmandat osapoolt, milleks on sertifitseerimiskeskuse logi. Nemad peavad arvestust iga valimiskasti jõudnud hääle kohta. Seni pole me tuvastanud ühtegi olukorda, kus sertifitseerimiskeskuses on andmed hääle kohta olemas kuid valimiskastist puudu.

Selleks, et RIA pakutav teenus oleks turvaline, teostatakse enne igat valimist kogu süsteemile ja sellega seotud komponentidele küberturbe teste. Seekord oli testijaks Clarified Security, mis mitme kuu vältel proovis murda valijarakenduse, kontrollrakenduse ja teenuste turvalisust. Ühtegi viga, mis seaks kahtluse alla elektroonilise hääletuse turvalisuse ei tuvastatud.

Lisaks viiakse enne iga valimist läbi ka infosüsteemide turvameetmete süsteemide (ISKE) audit, et olla kindlad elektroonilise hääletamise süsteemi vastavusele Eesti riigis kehtestatud ISKE turbestandarditele.

Elektroonilise valimiskasti töötluseks valmistatakse ette riigi valimisteenistuses (RVT) vastav keskkond, mis ei ole internetiga ühenduses. Selleks, et olla kindlad häälte töötlemise turvalisuses, väljastatakse iga töötlemisetapi kohta allkirjastatud väljundi info. Seda kontrollivad audiitorid, et olla kindlad, et keegi ei ole pahataktlikult eemaldanud või lisanud hääli. Kuna iga protsessi kohta on olemas vastav tõestusmaterjal saab audiitor kinnitada, et hääletamistulemused on korrektsed. Auditeerimine viiakse läbi audiitori enda loodud auditeerimise programmiga ja audiitori enda riistvaras, et välistada RVT keskkonna kompromiteeritus.

Elektroonilise hääle turvalisuse tagab digiallkiri ja digiallkirjastatud dokumenti muuta ei ole võimalik. Valimiskasti terviklikkuse kontrolli tagab meile sertifitseerimiskeskus. Valijarakenduse õigsust saab kontrollida kontrollrakendusega. Kokku lugemise protsessi auditeerib audiitor oma vahenditega eraldisesisvas keskkonnas. Elektroonilise hääletuse süsteemile teostatakse küberturbe teste ja tellitakse ISKE audit.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes võime väita täie kindlusega, et elektrooniline hääletamine on turvaline.