OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) avaldas 17. juunil elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku hinnangu ja tegi mitu soovitust edaspidiseks seaduste täiendamisteks. Avaldatud hinnangut kommenteerib Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. 

E-hääletamise tehnilist korraldust hindas ODIHR viimati 2023. aasta Riigikogu valimiste ajal ja leidis, et e-hääletamine viidi läbi professionaalselt ja läbipaistvalt. Seda hinnangut korratakse ka käesolevas arvamuses. Ühtegi hinnangut, et olemasolev regulatsioon ei vastaks demokraatlike valimiste rahvusvahelistele nõuetele, dokument ei sisalda. 

ODIHR tunnustab oma hinnangus Riigikogu 2024. aastal tehtud valimiste seaduste muudatusi, millega viidi läbipaistvuse suurendamiseks seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

ODHIR teeb seadusandjale rea soovitusi ka edaspidisteks seaduste täiendusteks. Peamine soovitus on, et kõik e-hääletamise regulatsiooni puudutavad muudatused tuleks teha eelneva laiapõhjalise arutelu tulemusel. 

ODIHRI arvamus rõhutab ennekõike e-hääletamise vastu usalduse tõstmise vajadust ja kontrollivahendite täpsemat avalikkusele selgitamist. Need on küsimused, millega Riigi valimisteenistus on pikka aega tegelenud. Näiteks muutsime koostöös TalTechi teadlastega auditeerimise protsessi läbipaistvamaks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel ning see koostöö jätkub.  

Samuti koolitab Riigi valimisteenistus enne iga valimisi e-hääletamisest huvitatud vaatlejaid, et neil oleksid e-hääletamise protsessi jälgimiseks vajaminevad eelteadmised.  Vaatlejad on kaasatud e-hääletamise kõikide võtmeprotsesside juures – enne valimiste algust toimub e-hääletamise süsteemi prooviläbimine, milles vaatlejad osalevad, samuti on neil võimalik viibida e-häälte töötlemise ja  lugemise juures valimispäeva õhtul. 

On arusaadav, et kõigil vaatlejatel ei ole põhjalikke IT-alaseid teadmisi, mis võimaldaks kogu süsteemi hinnata, seetõttu näebki seadus ette, et e-hääletamise tervikluse kontrolli viib läbi sõltumatu sertifitseeritud IT-süsteemide audiitor. 

Valijate harimine e-hääletamise toimimisest on olnud aastakümnete pikkune töö, mida Riigi valimisteenistus samuti jätkab. 

Osa regulatsiooni täiendamise soovitusi on sellised, mis tähendavad juba praegu kasutusel olevate praktikate seaduse tasandil reguleerimist. Näiteks kontrollid, mis tuvastaks nn grupiviisilised hääletamised hooldekodudes.  Võrgu liikluse ja logide kontroll, mis sellised tegevused tuvastab, toimub juba praegu. Tasub märkida, et e-hääletamise 20 kasutusaasta jooksul ei ole mitte ühtegi grupiviisilise hääletamise juhtumit kinnitust leidnud. 

Kaks ODIHR-i soovitust on sellised, mis eeldavad väga põhimõttelisi arutelusid ühiskonnas. 

Üks selline soovitus on võimaldada vaatlejatel esitada avalikes huvides kaebusi, mida praegu Eesti seadused ette ei näe. Seaduse kohaselt saab valimiskaebuse esitada isik, kes on rikkumisest otseselt puudutatud. Ka täna saab vaatlejate välja toodud kõiki rikkumisi puudutatud isik vaidlustada.

Teine on soovitus täiendada algusest-lõpuni-kontrollitavust selliselt, et luua valijale võimalus kontrollida enda häält ka pärast häälte lugemist. See annaks küll valijale suurema kindluse, kuid on vastuolus praeguse valimiste salajasuse põhimõttega ja seaks e-hääletaja jaoskonnas hääletanuga võrreldes nõrgemasse olukorda. Täna on süsteem selline, et hääletaja saab nutiseadmesse paigaldatava kontrollrakendusega veenduda, et tema e-hääl jõudis valimiskasti ja selles, et kõik korrektselt antud e-hääled jõudsid lugemisse, veendub audiitor.

ODIHR-i hinnanguga saab täismahus tutvuda Riigikogu veebilehel.