Valimised.ee pealeht

Print

Täna on Riigikogu valimiste valimispäev

05.03.2023

405 valimisjaoskonda üle Eesti on avatud kella 9.00 hommikul kuni kella 20.00 õhtul. Valija saab oma valimisringkonnas hääletada ükskõik millises jaoskonnas.

Valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga ja saab oma elukohajärgse valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia. Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot kaardirakenduselt aadressil jsk.valimised.ee

Valimisjaoskonda kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument, näiteks pass, ID-kaart, juhiluba või pensionitunnistus. E-hääletada täna enam ei saa. Küll aga saab valija veel ka valimispäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta.

Kui valijal on tervislikel või mõnel muul mõjuval põhjusel raske valimisjaoskonda kohale tulla, saab ta taotleda kodus hääletamist. Selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus. Seda saab täna veel teha kohaliku omavalitsuse määratud telefoninumbril kella 9-st kuni 14-ni.

Riigikogu valimistel on Eesti jaotatud 12 ringkonnaks. Valimistel kandideerib 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati - kokku 968 kandidaati. Eelhääletamisel osales 47,3% valijatest, elektrooniliselt andis hääle 313 514  inimest, jaoskonnas käis valimas 143 346 inimest. Lõplik e-häälte arv selgub täna hilisõhtul, sest pärast valimisjaoskondade sulgemist toimub topeltthääletamise kontroll. Kui valija on kasutanud mõlemat hääletamisliiki, jääb kehtima vaid valimisjaoskonnas pabersedeliga antud hääl.

2019. aasta eel- ja e-hääletamise perioodil andsid valijad kokku 346 409 häält – neist 99 177 pabersedelil ja 247 232 elektrooniliselt.

Neist Riigikogu valimistest muutus hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika. Varem arvestati selle arvutamisel kõiki Eesti valijaid, kuid püsivalt välismaal elavatest valijatest ainult neid, kes päriselt valimas käisid. Nüüd võetakse arvesse kõiki välismaal elavaid valijaid – ka neid, kes valimas ei käi. Välisriigis elavate valijate arv on suur (umbes 84 000), kuid nende valimisaktiivsus madal (eelmistel valimistel ca 8%). Seega langeb uue arvestusega üldine valimisaktiivsuse näit. 2019. aasta valimisaktiivsus oli vana metoodikaga 63,7%, uue metoodikaga olnuks umbes 58%.