Varem arvestati valimisaktiivsuse arvutamisel vaid neid püsivalt välismaal elavaid kodanikke, kes valimas käisid. Tänu elektroonilisele valijate nimekirjale, kuhu on kantud kõik valijad, arvestatakse 2023. aasta Riigikogu valimistel valimisaktiivsust arvutades kõigi valijatega. See tähendab, et tõenäoliselt valimisaktiivsuse näit langeb.

1. Kuidas toimub valijate arvestus?

Eestis jaotatakse valijad 12 valimisringkonna vahel. Seda tehakse rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi alusel.

Põhiseaduse järgi on valimisõiguslikud kõik Eesti kodanikud. Sealhulgas need kodanikud, kes elavad alaliselt välisriigis. Põhiseadus ja valimisseadus ei piira alaliselt välisriigis elava Eesti kodaniku õigust osaleda Riigikogu valimistel ühelgi moel.

Alaliselt välisriigis elavad valijad on rahvastikuregistris välisriigi aadressiga.

Alaliselt välisriigis elava valija valimisringkond määratakse tema viimase elukoha alusel Eestis, selle puudumisel valija vanemate või vanavanemate viimase Eesti elukoha aadressi alusel.

Alaliselt välisriigis elaval valijal peab olema määratud valimisringkond. Kui see on määramata, siis ei ole teda valijate nimekirjas.

Siseministeerium väljastab Eestis ja välisriigis elavate valijate arvud mandaatide jaotamiseks eraldi:

1) valijate arv igas valimisringkonnas Eesti aadresside alusel

2) alaliselt välisriigis elavate valijate arv iga valimisringkonna kohta (registris märgitud valijate valimisringkondade alusel)

2. Kuidas arvestatakse hääletamisest osavõttu Eestis?

Ajalooliselt on näidatud hääletamisest osavõttu Eestis elavate valijate põhjal. Selle põhjuseks on asjaolu, et ehkki välisriigis elavate valijate arv on suur (suurusjärgus 1 valimisringkond), ei ole nad valimistel osalenud. Näiteks 2003. aasta Riigikogu valimistel hääletas vaid 1915 püsivalt välismaal elavat valijat. See oli madalpunkt, millest alates on välisriigis elavate valijate osalus siiski tõusma hakanud. Üheks põhjuseks on kindlasti elektroonilise hääletamise võimaluse loomine. Varem pidi valija hääletamiseks Eesti saatkonda kohale minema või taotlema hääletamist kirja teel.

Seetõttu on riigi valimisteenistus avaldanud välisriigis elavate ja hääletanud valijate osavõtu andmed eraldi. Statistikat näeb siit: https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/statistika-ja-analuus

3. Mis muutub valijate arvestuses 2023. aasta Riigikogu valimistel?

Kuni 2021. aastani kanti iga Eesti valija ühe kindla valimisjaoskonna valijate nimekirja. Välisriigi valijad kanti eraldi alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja.

2021. aasta kohalikel valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri ehk paberi asemel on nimekiri nüüd arvutis.

Riigikogu valimistel tähendab see, et nii Eesti valijad kui ka välisriigis elavad valijad on nüüdsest ühes valijate nimekirjas. Lisaks saab välisriigi valija, kui ta juhtub olema valimisnädalal Eestis, hääletada siin valimisjaoskonnas tavakorras. 

Ühine valijate nimekiri omakorda tähendab, et automaatselt muutub hääletamisest osavõtu arvestus. See tähendab, et osavõttu arvestatakse nüüd nimekirja kantud valijate koguarvu (Eesti valijad ja alaliselt välisriigis elavad valijad) pealt, mitte vaid Eestis elavate valijate pealt.